Seitse-kaheksa tundi päevast viibime me ärkvelolekust hoopis erinevas seisundis. Kui palju tead aga tegelikult unest - miks me seda vajame ja mis magamise ajal meiega toimub, küsis Health24.
Põnevad faktid magamisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Normaalsel ööunel on viis faasi ning igaüks neist on üpris erinev ülejäänud neljast.
- Sügavas unes jõuab meie hingamine, südamelöökide sagedus ja vererõhk kõige madalamale tasemele päeva jooksul.
- Unenägude nägemise ajal on tegemist REM-une faasiga - see on nii kehale kui ka ajule väga aktiivne aeg.
- Enamik täiskasvanuid vajab ärkvel olles kõige tõhusamalt toime tulemiseks umbes kaheksa tundi und, kuid uuringud on näidanud, et enamik täiskasvanuid üle seitsme tunni ei maga.
- Me magame kergemalt öö teisel poolel kui esimesel.
- Kassid magavad kuni 18 tundi ööpäevas.
- Umbes 24-tunnise une-ärkveloleku tsükli mõjul oleme lõõgastunud hommikul kella ühest kella kuueni ning järgmine kord kella kolme ajal päeval.
- Last on sügavast unest raskem äratada kui täiskasvanut. Sageli ei mäleta lapsed sellest hiljem midagi.
- Paljud inimesed, kes kannatavad unetuse all, põevad ka ärevust või depressiooni.
- Suured lihased on magamise ajal lõdvestunud – ilmselt selleks, et hoida meid tegemast seda, mida unes näeme.
- Keskmine inimene ärkab öö jooksul umbes kuus korda üles.
- Varastel hommikutundidel kehatemperatuur langeb ja on kõige madalam umbes kell 4 hommikul, täpselt enne päikesetõusu temperatuur jälle tõuseb .
- Uurijad ei ole kunagi suutnud täielikku üksmeelt leida selles, miks keha und vajab, kui välja arvata see, et uni mõjub kehale ja ajule taastavalt.
- Isegi, kui magame väga sügavalt, võtab osake meist ikkagi vastu helisid ja signaale ümbritsevast keskkonnast. Seetõttu ärkavad vanemad üles, kui nende beebi nutab, kuid ei kuule öökulli huilgamist.
- Kõige rohkem vaevab unetus naisi ja vanemaid inimesi.