Raseduse katkemisel tasub murest ümbritsevatele inimestele rääkida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Raseduse katkemise pärast muretsevad ennekõike need lapseootel naised, kellel seda varem ette tulnud, ütles Tallinna Raseduskriisikeskuse juhataja ja paarisuhte koolitaja Küllike Lillestik. Kurvast sündmusest soovitas ta aga inimestel rääkida, et pinnale kerkivaid hirme leevendada.

Lillestiku arvates ei mõtleks raseduse katkemise võimaluse peale näiteks 20ndates noor naine, kes ise ja kelle lähedased ei ole kokku puutnud lapse kaotamisega. Küll aga võib sellise kogemusega naisi tabada hirm, et ka praegune rasedus ei kulge probleemideta.

Samuti võivad muret tunda lapseootel naised, kes kunagi aborti teinud, kuid viimast rasedust planeerisid või kelle sõbrannadest on keegi lapse kaotanud, teadis nõustaja. «Neid naisi, kellel on olnud rohkem kui üks raseduse katkemine, on päris palju Eestis,» tõdes ta, et hirmul on ka alust.

Naised, kes üle elanud raseduse katkemise, eelistavad uuesti lapseootele jäädes uudise teatamisega ka viivitada, et vältida kõige kurvema stsenaariumi puhul hilisemat selgituste andmist, märkis Lillestik.

«Keeruline on see, et rasedused katkevad ja põhjuseid ei saada teada. Inimesed hakkavad küsima, et miks katkes, mis teil viga on. Aga ei tea ju! Arstid ka ei tea, laiutavad käsi, ütlevad, et looduslik valik,» nentis nõustaja, et väidetavalt katkebki pea pool rasedustest.

Peaks viimane juhtuma raseduse hilises järgus, siis on sellest rääkimine sageli ka vältimatu. «Kui naine on töölt juba ära läinud rasedus- ja sünnituspuhkusele, sellisel juhul peab loomulikult tööandjale ja töökaaslastele teada andma, sest naised peavad tagasi tööle pöörduma, mis on päris raske,» selgitas Lillestik.

Igal juhul tasub kurba uudist pigem jagada, kui enda teada hoida. Nõustaja sõnul on inimesed selleks valinud erineva tee: «Näiteks on saatnud oma sõpruskonnale kirja, et kahjuks see laps ei saa sündida või rasedus katkes või siis on teavitanud SMSi teel või siis ise öelnud.»

«Aga üldiselt me soovitame jagada, sest nii nagu jagatud rõõm on topeltrõõm, siis jagatud mure on poole vähem muret korraga,» tähendas Lillestik. Pealegi võib tema sõnul pärast raseduse katkemist, kui last väga oodati, kimbutada hirm, et ollakse ainukesed, kellel ei õnnestu perele lisa saada – siis leitakse sageli ümbritsevatelt mõistmist ja kinnitust, et ka teised on sama murega kokku puutunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles