Projekti peab valmis saama, kliendi nõusse meelitama, lepingu sõlmima – aeg jookseb, aga vajalikud toimingud ikka tegemata? Kui tihti leiad sina end olukorrast, kus töökoormus tahab hinge võtta?
Nõuanded efektiivsemalt töötamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas töötada võimalikult efektiivselt, hoolimata sellest, et lugematuid e-kirju aina koguneb ja telefon vaikimise märke ei ilmuta, selgitab Karriere.de erinevate psühholoogide ja majandusteadlaste uuringute põhjal.
Üks on kindel: härjal tuleb sarvist haarata ja kohe keskendunult tööle asuda. Inglise humorist ja kirjanik Jerome on kord öelnud, et aja surnukslöömist saab tõeliselt nautida vaid see, kel käed-jalad tööd täis.
Planeeri otstarbekalt
Nii kulunult kui see ka ei kõlaks, on põhjalik plaan esimene samm tõhusaks tööpäevaks. Ameerika psühholoog Robert Epstein küsitles hiljuti kolme tuhandet inimest kolmekümnest erinevast riigist, et välja selgitada asjaosaliste meetodid stressiga võitlemisel. Uuringust selgus, et enim aitas asjatut stressi vältida otstarbekas planeerimine.
Hommikul, kui oled arvuti sisse lülitanud, koosta list, kuhu kirjutad kõik, mis päeva jooksul kindlasti tehtud peab saama. Püüa tööl olles ülesannetega sammhaaval valmis jõuda. Eelkõige on tähtis varuda piisavalt aega pauside ja tahtmatute katkestuste jaoks – igat takistust pole võimalik ette näha.
Õhtul tööd lõpetades võiksid protseduuri korrata, selleks, et korralikult järgmiseks päevaks valmistuda. Seeläbi sisestad endale, et tööpäev on selleks korraks läbi ja mõtled päeva edusammud läbi. Korralik planeerimine ennetab pingeseisundit ja närvilisust.
Kehtesta tähtajad ja pea neist kinni
«Tänasida toimetusi ära viska homse varna,» ütleb vanasõna. Enamik inimesi viivitab hädapäraste toimingutega nii kaua kui võimalik. Ameerika majandusteadlased Suzanne Shu ja Ayelet Gneezy Kalifornia ülikoolist jagasid ühe eksperimendi käigus 80-le vabatahtlikule tasuta kohvi flaiereid.
Kupongid kehtisid vastavalt kas kolm nädalat või kaks kuud. Majandusteadlased jõudsid järgmisele järeldusele: inimesed, kes võtsid pikema kehtivusajaga kuponge, lasid need tihedamini tuulde, arvates, et neil on piisavalt aega nende realiseerimiseks.
Shu ja Gneezy on veendunud, et selline «enesepete» mõjutab tugevalt igapäevaelu. Nad soovitavad tööinimestel võimalikult palju tähtaegu kehtestada, isegi juhul, kui ülesanne vastumeelne polegi.
Kui pead oma esitluse reedel ära andma, sea endale eesmärgiks juba see neljapäevaks valmis jõuda. Nii ei pea saa kõike viimasel hetkel valmis jõudma ja oma närve asjatult kulutama.
Väldi kõrvalepõikeid
Iga väike segav tegur võib meie töötegemist takistada. Isegi viiesekundilisest katkestusest piisab, et tööelu häiritud saab, väitsid Cardiffi ülikooli teadlased Helen Hodgetts ja Dylan Jones aastal 2009. Pärast väikest pausi peame uuesti katkestatud tegevusele keskenduma – see ei ole mitte ainult tühi ajakulu, vaid ka asjatu närvide raiskamine.
Hodgettsi soovitusel tuleks digitaalsetest sõnumi vahetamise moodustest loobuda, näiteks suhtlusaknad Skypes või MSN Messengeris kinni panna. Kui sul on vaja täielikult keskenduda, logi end igasugustest suhtlusportaalidest välja ja ära loe iga minuti tagant uusi kirju.
Loo visioone
Inimest, kes nägemusi näeb, peetakse tihti nõdrameelseks. Tööelus võib fantaasialend aga kasuks tulla. Müncheni Tehnikaülikooli psühholoog Hugo Kehr peab visioneerimist ainult positiivseks. Tööülesannetele keskendub tema sõnul paremini see inimene, kes endale ette kujutab, et ta saab edukamaks ja võimekamaks.
Väidetavalt põhjustavad nägemused kasulikke hormonaalseid reaktsioone. Ainsaks tingimuseks on see, et inimene peaks võimalikult piltikult oma visioone ette kujutama. Ka tuleks oma soovid konkreetsete eesmärkidena püstitada. «Visioon, millele tegevust ei järgne, pole muud kui hallutsinatsioon,» märkis Kehr.