Spordiklubi eksperiment hakkab lõpusirgele jõudma, olles kaasa toonud viimastel nädalatel nii eneseületusi trenni jõudmisega kui ka erinevaid «vabandusi», miks mitte jõuda. Nõustuma pean vähesest kogemusest hoolimata treeneri Marge öelduga, et suvel on tegemist ekstreemtingimustes sportimisega.
Sedamööda, mida lähemale jõuab eksperimendi lõpp PlanetSpordis, tunnen, et peaks end rohkem kokku võtma. Esiteks viimased nädalad kogemust, mis on päris osavalt seniste elurütmidega sulanduda suutnud, teiseks ei tahaks viimasel mõõtmisel päris sama tulemust ka näha, mis alustades.
Möödunud nädalal on olnud ka «soodsad tingimused», kuna üks tütardest on maal vanaema-vanaisa juures. Nii koostangi endale mõttes plaani, kuhu jääks kindlasti rahulikum bodybalance, kuid ka step, mis oma koordinatsiooni keerukuses väljakutset pakub.
Kui eksperimendi alguses sai vaadatud erinevaid treeninguid, mida proovida, siis teadsin kohe, et mingit keerukat koordinatsiooni ei taha - trenn olgu mõtete väljalülitamiseks, mitte kombinatsioonide üle pea vaevamiseks!
Samas midagi tahtsin ikka järele proovida ka (et kas on ikka nii hirmus?) ja paljuski bosu-treeningu kaasabil (seal ka sammumised, kuid pallil ja lihtsamad) stepini jõudsingi.
Alustan esmaspäeval (25. juulil) kohe hommikul bodybalance'iga, et algus nädalaks oleks tehtud ja jääks ruumi rahulikult noppida kaks trenni nädala jooksul juurde. Treener Ülle küsib tunni lõpus saalis viibijailt, et tunnistagu need ausalt, kes iseseisvalt leiaks mahti tunnikese jagu treeningut teha. Mitte ühtegi kätt ei tõuse! Või oli siiski üks?
Ma võin rattaga sõita tunni ja rohkemgi, samuti rulluiskudega (kus ja mis seisus mu rulluisud on?), aga harjutusi teha, vahest nii veerand tundi. Ja jooksmise jätaks ma jätkuvalt ainult jooksulindile...
Kolmapäeva (27. juuli) õhtul lähen üle pika aja, umbes neljandat korda kogu eksperimendiaja peale kokku stepi-treeningusse, aga sedapuhku teise treeneri tundi. Enda üllatuseks leian, et saan rohkemate sammudega hakkama kui varem. Põhjuseid võib olla erinevaid.
Käsil on kava, mis käigus alles teist nädalat, tänu millele ilmselt näitab treener Marge samme põhjalikumalt ette. Samuti ei hakka silma veel lausperfektseid esitusi, mis esimestes trennides tekitasid tunde, et mida ma siia ometi kaotasin ja «vana karu tantsima ei õpeta». Nii on pea ainsaks autentseks eeskujuks treener, sest ka teistel tuleb sisse eksimusi.
360 kraadi pöörded ajavad siiski endiselt väga segadusse, ent tunni lõpetuseks tunnen, et selle trenniga võib isegi hakkama saada. Osalt saab ka see avastus põhjuseks, miks lasen eksperimendiaega kaks nädalat pikendada - siis on tagasi mu ametlik juhendaja, kes teeks nii-öelda lõpumõõtmised.
Pärast steppi astun ka kaalule ja numbrid meenutavad neid, mis pärast esimesi intensiivseid nädalaid. Oh, kuidas see mõjub meeleolu tõstvalt, ehkki ma kinnitan endale, et kaalunumbrit ma pole selle trenni eesmärgiks seadnud.
Reede (29. juuli) hommikupoolikul lähen jälle Marge trenni, sedapuhku spinningu ja bodypump'i segu. Jälle meeldib väga. Treener on «lahke» ja lubab puhata, kui jaks otsa saab - ega maksa tõesti enesetunnet väga räbalaks lasta. Trenn on hea, aga võiks seda hea enesetunde piiril olla.
Ta räägib otsekui lohtuseks spinningu ajal, et suvel trenni tegemine on sportimine ekstreemtingimustes. Kui jahedamal ajal on saalis 14-15 kraadi, siis praegu on ligikaudu kümme kraadi rohkem. Sügisel trenni tehes pidavat selle kogemuse pealt tekkima tunne, nagu koormus oleks vähenenud.
Lustlikult selgitab ta ka, kuidas iga järgneva pedaalimise pingutuse tulemusena võib endale lubada ühe Raffaello. Kokku olevat see küll üks nõiaring, aga tore nõiaring. Trenn on hea, maiustus ka. Samuti jutustab Marge trennile seatud eesmärkidest, et igaüks lähtugu enda omast.
Mina leian end järjekordselt veidi segaduses olevat, sest mulle tundub, et ma pole ikka veel endale ausalt ära sõnastanud enda eesmärki. See ei saa olla ju ainult proovilepanek.
Igatahes neil nädalail, mil sai trenni tehtud vaid paar korda nädalas, tekkis väike rahutus jalgadesse-kätesse küll. Kui töö või muud kohustused on üle pea kerkinud, on jube hea olnud pingete tasakaalustamiseks ja pea klaarimaks saamiseks trenni minna. Kontrolli all kaalunumber pole samuti kurvastamist väärt.