Puhkusteperioodil on trennis käimine täielik väljakutse. Sestap on ka mõistetav, miks suvekuudel spordiklubi kõiksugu enneolematuid pakkumisi teeb: sõber kaasa vaid ühe euro eest või koguni oma kaardi üleandmisega sõbrale PlanetSpordis. Hõredavõitu saali pole ma ometi kordagi näinud, kuumusest hoolimata.
Kümnendal trenninädalal olen lastega täiesti üksi, kuna mees läks regatile. Lisaks on mul töönädal, mis paneb lisapiiranguid. Mõtlen küll, et lapsi just hea siis natukeseks spordiklubi mugavasse ja sõbralikku mängutuppa pista, kuid lõpuks on võhm otsas.
Jõuan teisipäeval (12. juuli) bodypump'i peaasjalikult tänu sellele, et leppisime juhendajaga varakult kokku aja kaalumiseks-mõõtmiseks. Kaal püsib paigal, ei tõuse, aga väga ei lange ka, sest paraku toitumisharjumustes ma muudatusi pole teinud. Jäätis on mõnus ja alkoholivaba siider värskendav. Rasvaprotsent on siiski mingi ime läbi langenud ja lihasprotsent jälle tõusnud võrreldavaks üle-eelmise mõõtmise tulemusega.
Kolmapäeva õhtul jõuan bodybalance'i ja vaatamata ponnistustele rohkem sel nädalal trenni ei jõuagi. Neljapäev olnuks hea variant, aga kolm päeva jutti treenida pole lihtsalt jaksu ja minu arvates pole see ka mõistlik – et siis ülejäänud nädala täiesti teistsuguses äärmuses mööda saata ehk väiksema intensiivusega liigutades?
Reede hommik oleks olnud parim kandidaat, kuid just sel ajal pean tööl mõned tunnid «valves» olema. Laupäev ja pühapäev mööduvad paljuski merepäevade tähe all – jalutada saab lastega üksjagu.
Üheteistkümnendal nädalal on mul ametlikult puhkus, aga kuna ära sõita plaani pole, siis kavatsen jõudumööda ka trennis käia. Alustan hoogsalt bosu-trenniga teisipäeval (19. juuli) ja mingil hetkel tunnen, kuidas pulss läheb poolpallil «kepseldes» vist liiga kõrgeks. Joon vett ja teen mõned pausid. Treenergi tuleb korraks uurima, kas kõik korras. Põhjuseid võib olla erinevaid, peamisteks ehk ununenud lõunasöök ja paus trennist.
Kolmapäevaõhtusel bodybalance'i trennis näen esimest korda nii täis saali. Sellega seoses saan teada, miks põrandal on rohelised märked – neid järgides saavad kõik kuni 180 cm treenijad end vabalt saali mahutada. Tegelikult on nende soojade ilmadega bodybalance just selline mõnus liigutamine, võttes isegi omal moel veidi võhmale. Kui on raske sundida end midagi intensiivsemat tegema, siis seda trenni võiks teha küll.
Idee poolest tahtnuks minna sel nädalal ka stepi treeningusse, kuid ilmselgelt on ühised perepuhkuse plaanid olulisemad. Neljapäeval läheme kahe perega hoopis purjetama, sihiks Naissaar.
Kaptenirooli hoidmine, mida paar korda saan proovida, on omaette põnev kogemus, samuti pakub elamuse purje ühele ja teisele poole pööramine. Mulle kui asjatundmatule tundub, et purjekas on kreenis, aga kaptenipaberitega meesterahvad naeravad mu välja. Pärast ligi ööpäev merel hõljumist tundub koduski veel, et puud lendlevad ja laud kiigub õrnalt.
Treeningu mõõtu ilmselt ei anna see sõit, kuna esmatähtis on lapsi kantseldada, aga merel ja värskes õhus viibimisel on kindlasti omad võlud.