Tartu Ülikool Tervishoiu instituudis juunis kaitstud Alice Kivistiku magistritööst selgub, et otsene kutse viimine naiseni kas posti teel või näiteks pereõe kaudu tooks emakakaelavähi sõeluuringust osa võtma palju rohkem naisi, vahendab meditsiiniuudiste portaal mu.ee.
Uuringu metoodika oli kvantitatiivne küsitlusuuring, mis viidi läbi 2010. aastal. Juhuvalim moodustati 37 276 sõeluuringu sihtrühma kuuluvast naisest. Koos sõeluuringu kutsega saadeti 2942 naisele ankeet, mille nad said tagasi saata ümbrikus, mille postimaks oli tasutud.
Hiljem saadeti sama valimi 1600 naisele, kes ei olnud veel sõeluuringus osalenud, ka kordusankeet ja kokkuvõttes oli vastamismäär 36 protsenti.
Töös on analüüsitud, kuidas erinevad sotsiaaldemograafilised tegurid - vanus, rahvus, elukoht ja laste arv on seotud naiste teadlikkusega sõeluuringust ja emakakaelavähi riskiteguritest. Kirjeldatud on sõeluuringust loobumise põhjuseid ja naiste organisatoorseid eelistusi uuringu korralduses.
Tulemuste järgi oli ligi 75 protsenti naistest teadlik sõeluuringust ja emakakaelavähi olulisemast riskitegurist - HPV viirusest.
Uuringust saab järeldada, et naiste teadlikkust nii sõeluuringu kui ka emakakaelavähi riskitegurite kohta on vaja tõsta, sest ligi veerand vastajatest on ainult osaliselt teadlik või ei ole üldse teadlik sõeluuringust.
See näitaja võib tegelikkuses veel kõrgem olla, sest eeldatavasti võtsid uuringust osa pigem need naised, kes selle teema vastu huvi tunnevad ja plaanivad nagunii ka sõeluuringus osaleda.
Peamine sõeluuringust loobumise põhjus oli hiljutine kontroll naistearsti juures.
Kuna tulemustest tuli välja, et naistel on hirm proovi anda ning arvatakse, et ooteajad vastuvõtule on liiga pikad ja vastuvõtuajad ebasobivad, siis ka siinkohal oleks vaja naisi rohkem teavitada või kontrollida teenuse kättesaadavust linnapiirkondades.
Samuti selgus, et 90 protsenti naistest reageerib positiivselt, kui perearst või -õde tuletab neile sõeluuringus osalemist meelde.