Kui vanasti oli klaar nahk staatuse tunnuseks, siis tänapäeval ihaldatakse vaatamata nahahaiguste ennetamise kampaaniatele päevitunud jumet. Tõsi on, et õrna nahka tuleb päikese eest kaitsta, eriti tugeva kiirguse ajal keset päeva, ent sama tähtis on teada, et päikesevalgus on parim D-vitamiini allikas.
Kuidas siis toimida? Päikese «doseerimisega» tuleb mõõdukas olla isegi juhul, kui kasutatakse päikesekaitsekreeme, sest täit kaitset ei paku ka kreemid.
Päikesevõtuga tuleb piiri pidada
Meie oma keha suudab päikesekaitset pakkuda vaid teatud piirini, enamasti 10 kuni 20 minutit sõltuvalt nahatüübist. Efektiivne päikesekreem hoiab orgaanilise kosmeetika e-poe Looduskosmeetika.ee juhi Helen Kauba sõnul ära kindlasti rohkem kahjustusi võrreldes sellega, mida kreem ise võib koostisest tingitult põhjustada.
UV-kiirgus koostöös mõnedes päikesekaitsekreemides rohkesti kasutatavate koostisosadega toodavad vabasid radikaale, mis kahjustavad DNA-d ja naharakke. See võib kiirendada naha vananemist ja põhjustada nahavähki. «Seetõttu tuleb olla ettevaatlik ja tark on päikesevõtuga piiri pidada,» selgitas ta.
Teadlased pole tänini lõplikule selgusele jõudnud, kas päikesekaitsekreemid hoiavad ära nahavähi, sest pigem täheldatakse melanoomi tekkeriski tõusu just nende kasutajate seas. Täpset põhjust paraku ei teata, see võib tuleneda nii kreemide koostisest kui ka sellest, et päikesekaitsevahendit kasutades viibivad inimesed julgemalt päikese käes, või siis ka mõlemast nimetatud asjaolust.
Nahavähi ärahoidmisel ei tohiks päikesekaitsekreem kindlasti olla esimene ega ainus valik. Tähtis on end kaitsta ka riietega, varjus olemisega ja ajaliselt päikese käes viibimist piirates – hoiduda tuleb keskpäeva intensiivsest päikesest. «Piisab juba 10 minutist otsesest päikesevalgusest päikesekaitsekreemita kehale oma organismi D-vitamiiniga piisavalt varustamiseks,» lisas Kaup.
Eriti tähelepanelik tuleks olla nahal esinevate pigmendilaikude ja nahapaksenditega, mis tuleks võimalusel katta puuvillase riidega, ning kaitset pannes eelistada kõrgeima SPF faktoriga kreeme.
Päikesekaitsekreemid aitavad ära hoida küll päikesepõletuse, lubades kauem rannamõnusid nautida, kuid ei suuda filtreerida kogu kahjulikku UVB- ja UVA-kiirgust, andmata seega täit kaitset neist tulenevate terviseriskide eest.
Lapsi kaitseb riietus
Lapsepõlves saadud päikesepõletuse ning hilisemas eas nahavähi tekkimisel on väga tihe seos, mistõttu tuleb lapsi eriti hoolikalt päikese eest kaitsta. Päike on kõige intensiivsem kella üheteistkümnest hommikul kuni kella kolmeni pärastlõunal, mil tuleks vältida pikaajalist päikese käes viibimist ja otsest päikesepaistet, soovitatav on varju minna ja kanda kaitsvat riietust.
Helen Kauba sõnul on välismaal väga populaarsed UV-kaitsega spetsiaalsed särgid lastele. Igal juhul tuleb lapsi kaitsta mütsikestega ning katta ka need kehaosad, kuhu on tekkinud juba esimesed pigmendilaigud.
Päikesekaitsekreemi valikul soovitab Kaup vältida keemilisi komponente ning eelistada spetsiaalseid lastele mõeldud tugeva, nii UVA- kui UVB-kiirte eest kaitsvaid päikesekaitsetooteid.
Alla kuue kuu vanuseid beebisid tuleks Nivea ja Eucerini tootejuhi Viivika Kasuri sõnul päikesest aga sootuks eemal hoida, kuna nende nahas on vähe melaniini ning nad on seetõttu päikese kahjustavale mõjule eriti vastuvõtlikud. «Suuremate põnnide puhul saavad kõik ülihoolitsevad emmed aplausi,» kinnitas Kasur.
Lapsi tuleb kaitsta isegi kaudse päikese eest – see, et taevas on pilvine, ei tähenda, et kiirgus oma tööd ei teeks. Pilved ei takista ultraviolettkiirguse läbitungimist, need peegelduvad tagasi ka veepinnalt, liivalt, asfaldilt ja lumelt.
Lisaks põletusele ülekuumenemise oht
Päikesepõletus võib beebil ilma piisava kaitseta tekkida juba 10-15 minutiga. Kaitsekreeme võiks kasutada juba esimeste päikesekiirte saabudes, alates märtsist-aprillist. Lapsed viibivad palju õues ja katmata kehaosadele nagu nägu ja käed võiks kreemi juba kanda. Päikese käes mängides ohustab põletus enim laste õlgu ja turja.
Hoolikalt tuleb põnnide enesetunnet jälgida ka ülekuumenemise ohu pärast. Esmaabiõpetajate koolitaja Ellen Sternhof märgib ülekuumenemise tunnustena kehatemperatuuri tõusu, pulsi kiirenemise ja peavalu. Lapsed muutuvad jonnakaks ja võivad isegi oksendada.
Sel juhul tuleb laps kiiresti varju või jahedasse tuppa viia, panna ta pikali ja avada riided. Lapsele tuleb anda rohkesti juua, eriti hea on mineraalvesi ja toasoe tee, mis aitavad kiiremini taastada vedelikukaotust. Kindlasti tuleb punetavale nahale kanda ka põletusvastast kreemi. Lapse enesetunde halvenedes soovitab Sternhof kutsuda kiirabi.
Kui nahk on põletada saanud
Kui siiski juhtub, et nahk on päikesest põletada saanud, tuleks kasutada päevitusjärgseid tooteid, mis sisaldavad tavaliselt nahka rahustavaid ja jahutavaid toimeaineid E-vitamiini, aaloed, pantenooli. Viivika Kasur tõi kavala nipina välja pihustiga toode enne kasutamist külmikusse panna, et see pakuks ka leevendavat jahutust.
«Kindlasti ei soovita ma kasutada vanaemade ajast pärit kommet määrida põlenud nahale hapukoort. Hapukoor oma rasvase konsistentsi tõttu suleb nahapoorid ega lase nahal jahtuda. Nii võib põletus levida hoopis sügavamatesse nahakihtidesse ja kasu asemel võib tekitada rohkem kahju,» märkis ta.
Looduslikest toodetest soovitas Helen Kaup päikesepõletuse leevenduseks kasutada puhast aloe vera geeli, mis hetkel Looduskosmeetika.ee e-poes saadaval Santaverde kaubamärgilt. «Isegi kui ei ole päikesega liiga teinud, on see hea sügavniisutaja, tänu millele päevitunud nahk ei hakka ketendama ka hiljem ja päevitus niisutatul nahal püsib samuti kauem,» lisas ta.