Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juht, vanemkomissar Rait Pikaro ütles ajalehele Pealinn, et tänavu on perevägivalla juhtumite arv mullusega võrreldes mõnevõrra kasvanud ning teatud mõju võib sellele olla avaldanud ka raske majanduslik olukord.
Samas märkis Pikaro, et märgata on ka naiste varasemast julgemat pöördumist politseisse. Siiski pöördutakse politsei poole enamasti alles siis, kui vägivald kodus muutub tõsisemaks, karmimaks ja süstemaatiliseks.
«Kui lähedane inimene kasutab vägivalda esmakordselt, siis ei kiirusta naine kohe sellest politseisse teatama mitmel põhjusel: šokk, häbitunne, pettumus, hirm, et sellest saavad teada teised. Küll aga võivad perevägivallast politseile teada anda ohvri lähedased, lapsed, mõnikord ka naabrid, kes on saanud juhtunust teada,» rääkis Pikaro.
Ta pani naistele südamele, et tähelepanu peavad äratama mitte alles esimesed löögid või tõukamised, vaid esimesed vihjed võimalikule vägivallale, mehe agressiivne käitumine, ähvardused.
«Ei tasu ka hiljem naiivselt loota, et olukord paraneb ja vägivalda kord juba kasutanud lähedane inimene ei korda seda enam kunagi. Kindlasti ei tohiks sellest murest ka vaikida. Kui turvalisest kodust saab koht, kus naist pekstakse, peab sellest politseile võimalikult kiiresti teada andma.»