Naistel on vaja rääkida, et tekiks lähedus. Meeste stressitase tõuseb aga lakke, kui nad kuulevad sõnu: «Meil on vaja rääkida.» Miks mehed ei räägi ja kuidas nendega lähedust saavutada, kirjutab ajakirjas Psühholoogia Sinule seksuaalterapeut Mare Pruks.
Kodust kaasa pakitud arusaam mehelikkusest
Enamik mehi teab täiskasvanuikka jõudes kindlalt, et mehelik on oma nõrkusi varjata, tundeid alla suruda, mitte nutta ja haliseda. Igas olukorras tuleb olla tugev. Kui oma nõrkusi ja haavatavust välja näidata, siis on intiimsus ilmselgelt võimatu. Mehe stressitase tõuseb, kui ta hakkab rääkima tunnetest.
Paljud inimesed varjavad suhtes oma tõelist mina, et saavutada kindlamat minapilti, suuremat eneseaustust ja identiteeti. Avatakse ennast ainult osaliselt, et näidata vaid neid külgi, mida peetakse sobilikuks ja vajalikuks. Me usume, et kui olla teiste meele järele, siis muudab see meid väärtuslikumaks ja hinnatumaks.
Intiimsus meeste moodi
Kui mees vajab lähedust, läheb ta semudega kalale, sauna või spordivõistlustele, mitte sõbraga kohvikusse juttu puhuma ja muresid kurtma. Mees mõtleb intiimsuse all esmalt füüsilist sidet ja tunneb pikaajalises paarisuhtes, millele ta on pühendunud, lähedust ja intiimsust eelkõige just selle kaudu.
Puudutused, suudlused, kallistused, seksuaalselt erutavad liigutused annavad mehele läheduse ja seotusetunde. Mehed pole puudutustele nii tundlikud kui naised, seega vajavad nad kaks korda enam füüsilist kontakti, et tunda sidet naisega.
Kui mees tunneb lähedust, paneb ta rohkem tähele ka naise emotsionaalseid vajadusi. Ta väljendab oma tõelisi tundeid, hellust, armastust ja intiimsust läbi seksuaalsuse, st keha kaudu. Nii saab ta kinnitust oma mehelikkusele ja tunneb, et teda hinnatakse. Tegelikult arvavad mehed, et vestlus rikub intiimse silmapilgu ära.
Loe pikemalt ajakirjast Psühholoogia Sinule.