USA Utahi ülikooli uuring näitas, et kaksikute emad võivad elada kauem.
Kaksikute emad võivad elada kauem
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
13. mai 2011, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjus ei ole selles, et kahe lapse korraga ilmaletoomine pikendaks eluiga, vaid see, et vaid terved ja tugevda naised saavad tavaliselt kaksikuid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Uurijate sõnul ei osanud nad sellist tulemust oodata.
Uurijate kinnitusel ei ole mitteidentsete kaksikute arenemine vaid rakubioloogiline ilming nagu siiani arvatud, vaid osaliselt ka evolutsiooniline kohanemine.
«Kui ema on piisavalt hea tervisega ning kehaliselt tugev, võib ta paljunemisedukus olla suurem, sünnitades kaks last korraga,» selgitasid uurijad.
Utahi ülikooli uuringus võeti aluseks selle osariigi rahvastikuregistri andmed. Seda registrit peetakse maailmas üheks kõige täiuslikumaks.
Uurijad võtsid vaatluse alla 1807 – 1899 sündinud naised, kellele olid lapsed ning kes elasid vähemalt 50-aastaseks ehk menopausi algusajani.
Uuringust jäeti välja lesed ja pered, kus ühel mehel oli mitu naist.
Lõplikuks naiste arvuks jäi 58 876 naist, kellest 4603 oli sünnitanud vähemalt ühe kaksikutepaari. Siis võrreldi ühe lapse ja kaksikud ilmale toonud naiste eluea pikkust, järglaste arvu, raseduste vahelise aja pikkust ning viljaka aja pikkust.
Tulemused näitasid, et kaksikud sünnitanud naised edestasid mitmetes kriteeriumides ühe lapse korraga ilmale toonud naisi.
Nad elasid kauem, nad said rohkem lapsi, nende viljakas aeg oli pikem ning nende raseduste vaheline aeg oli lühem.
Kaksikud sünnitanud naised said keskmiselt kaks last rohkem kui ühe lapse korraga sünnitanud naised.
Uurijad tagasid, et tulemusi ei saadud kaksikute keskmisest suurema suremuse tõttu. Nad vaatlesid ka võimalust, et lapsed surid kohe pärast sünnitust, mille tõttu naised võisid üsna ruttu tahta uut last ning rasestuda. See aga võis anda võimaluse rohkem lapsi saada.
Kui ka need faktorid arvesse võeti, said kaksikute emad ikkagi rohkem lapsi kui teised naised.
Uurijad valisid uurimisobjektiks 19. sajandil elanud naised, kuna siis veel ei mõjutanud meditsiin naiste viljakust ja lastesaamist.
Uurijate sõnul oleks tänapäeval sellist uuringut raske teha, kuna viljakusravi on lisanud kaksikute sünde märgatavalt.