/nginx/o/2011/05/06/573027t1hed4b.jpg)
Millegipärast arvatakse treenima hakates sageli, et trenn on midagi, mida igaüks niigi oskab ja selle kohta pole vaja mingeid eelteadmisi – lähen lihtsalt õue jooksma ja peagi olengi viis kilo kergem, 6 protsenti ilusam ja kaks korda tugevam.
Viis sammu õnnestunud treeningu suunas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult see nii paraku ei ole ja nagu iga oskusega, tuleb ka treenima asudes esmalt selgeks teha põhitõed, kirjutas rohelise eluviisi portaal bioneer.ee.
Alusta rahulikult
Sageli on sporditegemise juures kõige raskem just alustamine – tavaliseks põhjuseks, miks inimestel ei õnnestu trennist harjumust teha, on liigne agarus esimestes treeningutes.
Mõnikord sunnib liiga kiire jooksusammu kasuks otsustama kogenum trennikaaslane või lihtsalt sama rada pidi jooksja, kellest maha jääda oleks ju piinlik, ja kui lõpuks ikkagi ringiga temast tahapoole jääd, siis võib see motivatsioonile sellise hoobi anda, et trenni-isu kaob mitmeks nädalaks.
Kuula oma südant
Selleks, et trenniga soovitud eesmärkideni jõuda, tuleb treenida sobiva intensiivsusega – seda saab igaüks ise mõõta, kuulates oma südant. Südame löögisageduse mõõtmiseks on väga hea vahend spetsiaalne treeningkell koos südame löögisageduse monitoriga, kuid sellise riistapuu puudumisel piisab alustuseks ka näiteks randmelt pulsi mõõtmisest.
Püsi «tsoonis»
Tervisespordiks sobilikus kestvustreeningus soovitatakse algajal oma südamelöögisagedust hoida 60-70 protsendises vahemikus maksimaalsest sagedusest – viimase teada saamiseks võib seada sammud spordiarsti juurde ja maksimaalse pingutuse testi teha või arvutada see veidi vähem täpsel viisil valemist 220 miinus vanus.
Vali sobiv spordiala
Tervisespordiks sobivad sellised alad, kus tegevus toimub pidevalt mõõduka intensiivsusega – näiteks käimine, jooksmine, jalgrattasõit, ujumine ja sõudmine.
Treeningu pikkuseks võiks alguses olla 30 kuni 40 minutit – kui algul pole jaksu kogu trenni jooksul tsoonis püsida, võib treenida ka väiksema koormusega, kuid on tähtis, et treening kestaks järjest vähemalt 30 minutit.
Treenida tuleb pidevalt
Oma kehalise seisundi säilitamiseks soovitatakse treenida vähemalt 3 korda nädalas - kuna erinevate treeningute tagajärjel toimuvad organismis erinevad muutused, siis on alguses soovitatav teha pikemaid treeninguid madalama intensiivsusega, sest ainult nii saab laduda «vundamendi», millele rajada edasine treening.