Kui sul on raskusi uute sõprussuhete hoidmisel, siis ei saa küll öelda selle täpset põhjust, kuid võib eeldada, et asi on pigem käitumismustrites kui kindlates olukordades.
Kümme põhjust, miks uued sõbrad tulevad ja lähevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliiniline psühholoog Irene S. Levine pakkus Huffington Postis mõningad võimalikud seletused – loetelu saab kindlasti veel täiendada –, miks ei suuda inimene luua lähedasi, vastastikuseid sõprussuhteid.
Temperament. Kas oled häbelik võib tunned end inimeste keskel ebamugavalt? See võib ka sind ümbritsevatele ebamugavust valmistada.
Ebakindlus. Kas tunned, et ei küündi nende inimeste tasemele, keda enda sõbraks soovid? Kas suudad teisi usaldada? Need võivad olla tõkked, mis ei lase sinu ja sõprade vahelisel lähedusel tekkida.
Eelistus. Kas oled introvertne? Kas eelistad pigem üksindust kui sõpradega ajaveetmist? Kas arvad, et inimesed sinu ümber märkavad seda? Või oled äärmiselt sotsiaalne ja nii hõivatud uute tutvuste loomisega, et lähedased sõprussuhted ei jõua tekkidagi?
Psühholoogilised küsimused. Kas sul on minevikus olnud raskusi lähedaste suhete loomisega? Kas sulle ei meeldi mõte, et inimesed näevad, kes sa tegelikult oled?
Kogemuste vähesus. Mõnel inimesel – olenemata vanusest – puuduvad kogemused, mida vaja, et luua ja hoida sõprussuhteid. Kas arvad, et suudad olla hea sõber?
Olukorrast tulenevad takistused. Kas elad piirkonnas, kus on eriti keeruline kontakte luua? See võib tähendada ka maakohta, kus on vähe inimesi või paika, kus tunned end kõrvalejäetuna, sest oled varasemalt sageli kolinud.
Iseloom. Kas sinu juures on midagi, mis teistele närvidele käib? Oled sa liiga nõudlik? Liiga pealetükkiv? Liiga jutukas? Liiga kontrolliv? Oled sa võimukalt iseseisev ja tahad alati olukorda juhtida, ükskõik kus ja millal? Mõnikord on inimese käitumises midagi eemaletõukavat ja ta ise pole sellest teadlikki.
Suhtlemisstiil. Kas vastad sõbra initsiatiivile samuti, kui kontakti algatad? Oled sa kättesaadav interneti või telefoni teel, olenevalt, millist suhtlusviisi sõber eelistab?
Ajajuhtimise probleemid. Kas tuled vaevu toime kõigi kohustuste ja nõudmistega, mis su õlule on pandud? Kas pead sõprade jaoks aja leidmist isekaks või tühiseks?
Ebarealistlikud ootused. Kas oled sõbrad eeldama pannud, et võtad organiseerimise alati enda kanda? Kas sul on sõprusest ebareaalne, romantiseeritud ettekujutus? Kas ootad, et kõik sõprussuhted oleksid täiuslikud ja kestaksid igavesti?
Kolmanda objektiivse osapoolega rääkimine on hea võimalus heita pilk sellele, mis sulle enda juures arusaamatuks jääb. See ei pea tingimata olema terapeut, vaid võib olla ka abikaasa, sugulane või keegi teine, keda usaldad.