Eesti HIV-positiivsete võrgustiku esindaja Jekaterina Voinova tutvustas täna Tallinnas toimunud naiste HIV foorumil möödunud aastal nakatunute seas läbi viidud küsitluse tulemusi, millest selgus, et kolmandik viirusekandjatest naistest otsustab lapsi mitte saada.
Seda vaatamata sellele, et tegelikult on võimalik korraliku ravi korral sünnitada täiesti terve, HIV-negatiivne laps.
Veel selgus küsitlusest, et meditsiinitöötajad on soovitanud lapsi mitte saada 28 protsendile HIV-positiivsetest naistest ning 7 protsenti nakatunud naistest on meditsiinitöötajate survel läbinud sterilisatsiooni. Veel 3 protsenti viirusekandjatest naistest on katkestanud raseduse jällegi meditsiinitöötajate survel.
Voinova märkis, et kuigi selge on see, et mitte ükski meditsiinitöötaja ei saa füüsiliselt sundida patsienti rasedust katkestama või steriliseerimise kasuks otsustama, toimub mõjutamine psühholoogilisel tasandil siiski, kuna arst on patsiendi jaoks autoriteet ja tema soovitusi võetakse kuulda.
Voinova nimetas arstide sellist käitumist inimese reproduktiivõiguste rikkumiseks.
Küsitlus näitas sedagi, 12 protsenti HIV-positiivsetest naistest arvab, et peaks kandma karistust, 15 protsenti sooviks elust lahkuda, 14 protsenti on end perest ja sõpradest isoleerinud ning 31 protsenti on keeldunud külastamast arsti hirmust, et nende haigus saab kõigile teatavaks.
HIV-positiivsus pole vastunäidustus rasedusele!
Lääne-Tallinna keskhaigla infektsionist Kersti Kink rääkis tänasel foorumil, et HIV-positiivne naine peab kindlasti rasedust rohkem ette planeerima, kuid võimalik on vältida nii partneri kui ka lapse nakatumist. Planeerimine tähendab antud juhul seda, et rasestumine peab toimuma siis, kui viiruse hulk veres on alla määratava piiri.
Samuti peab raseduse ajal toimuma järjepidev ravi ja arstlik kontroll. Ida-Tallinna keskhaigla günekoloog Ferenc Szirko sõnul sünnitasid HIV-positiivsed naised veel hiljuti eranditult keisrilõikega, et vältida lapse nakatumist sünnituse ajal, kuid uuemaks nähtuseks on ka planeeritud spontaanne sünnitus viirusekandjatel, kelle viiruse koopiate arv veres on madal.
Küll on aga viirusekandjal keelatud last rinnapiimaga toita, sest rinnapiima kaudu nakatamise risk on päris suur.
Ka Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku sotsiaalnõustaja Ellen Simmul rääkis ajakirja Eesti Naine veebruarinumbris, et kui naine hakkab võtma profülaktilisi ravimeid, on tal võimalik tervelt 99-protsendilise tõenäosusega sünnitada terve laps. Simmul tunneb üht ema, kes võttis koralikult rohtu ja kelle immuunsüsteem oli nii tugev, et arstid lubasid tal ise sünnitada ja laps sündis tervena. Vähe sellest, naine võttis plaani veel teisegi lapse, tarvitas taas ravimeid ja tõi ilmale terve järeltulija.
Tartu Ülikooli kliinikumi infektsionist, professor Matti Maimets märkis foorumit sisse juhatades samuti, et 21. sajandil on HIV samasugune krooniline haigus nagu suhkrutõbi või astma. Kõik need kolm haigust on tema sõnul ravimitega kontrolli all hoitavad, kuid pole väljaravitavad.