Kui vanasti oli ühise elu alguspunktiks tavaliselt abiellumine, siis mis on selleks nüüd? Kuidas mees ja naine saavad aru, et «minust» ja «sinust» on nüüd kujunenud ühiselt tulevikku vaatav «meie» ja kas nad üldse saavad aru?
Millal meist sai paar?
26. aprill 2011, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirja Pere ja Kodu ajakirjanik Evar Post esitas lugejatele küsimuse, millal nad tundsid, et on püsisuhtes ning neil on kaaslasega ühine tulevik, samuti, mis pani niimoodi tundma.
Vastustes kordusid peamiselt järgmised variandid: asjad kujunesid nii, et hakati koos elama; hakati tegema ühiseid plaane; tekkis jagatud majanduslik vastutus; kaaslast tutvustati lähedastele inimestele; tekkis suurem usaldus ning rõõmud kõrval hakati jagama ka muresid.
31-aastane Anna-Kristiina Vellend, kes on olnud oma mehega koos 12 aastat, neist neli abielus, kirjutas näiteks: «Ma usun, et meie-tunne tekib alateadlikult ning on seotud sellega, kui tähtsamaid otsuseid tehakse koos, kui päevaplaanis arvestatakse teise poolega.»
42-aastane Karin Aug kirjutas aga: «Arusaam, et meie tutvusest võiks midagi tõsisemat kujuneda, tekkis mul küll väga kiiresti, üsna tutvuse alguses. Sõna otseses mõttes käis prõks ja ma tundsin, nagu oleksin pikalt teekonnalt koju jõudnud./…/ Määravaks sai asjaolu, et ma tundsin ennast vabalt, olin leidnud inimese, kelle kõrval sain olla mina ise.»
Hea lugeja, mis tähistab Sinu jaoks suhte algust? Millal ja mille järgi said Sina aru, et sinust ja sinu kaaslasest on saanud paar? Kas ütlesite selle ka teineteisele selgelt välja või asjad pigem lihtsalt kujunesid nii?