Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Igapäevased road, mida vanasti said endale lubada vaid rikkurid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: StockSnap / CC0 Licence

21. sajandil elame maailmas, kus meil on peaaegu piiramatu ligipääs toidule. Arenenud riikide elanikud saavad lubada endale praktiliselt iga rooga igal ajahetkel ning kuigi ka praegu on toidul sotsiaalne faktor – vaevalt, et sa iga päev luksusrestoranis söömas käid – on piirangud siiski kaugel sellest, mis nad kunagi olid.

Mashable toob välja road, mis on läbi aegade olnud pigem rikaste pärusmaa, kuid mis praegu kuuluvad igapäevaste toitude hulka.

Sool

Keskajal oli soola väga raske saada ning suurte pidusöökide ajal asetati sool rikaste inimeste lauapoolele.

Jäätis

Enamiku selle eksisteerimise ajast on jäätis olnud toit, mis oli mõeldud vaid valitutele. Isegi veel 19. sajandi lõpus nimetati seda «peeneks jääks», mille valmistamine oli keeruline protsess ja mille võtsid ette vaid rikaste inimeste kokad.

Vürtsid

Keskajal olid vürtsid midagi eksootilist, mis kättesaadavad vaid vähestele. Kuna need pärinesid Aasiast, tähendas nende toomine pikka teekonda, mis tõstis ka hinna kõrgele. 14. sajandil oli muskaatpähkel kallim kui kuld.

Puuvili

Läbi ajaloo on puuviljad olnud mõeldud vaid rikastele, ning mõned viljad olid väga kallid – näiteks ananassi peeti haruldaseks delikatessiks veel 18. sajandil, üks ananass maksis tänapäevases vääringus umbes 8000 eurot.

Liha

See, millist liha ja kui palju inimene oma toidulauale lubada sai, varieerus sotsiaalsete klasside vahel tugevalt, kuid vanade kreeklaste toidulaud oli peamiselt taimetoiduline. Vaid rikkad said lubada ka liha.

Hirveliha

Pärast normannide vallutusi aastal 1066 kuulutati Inglismaa aladel välja kuninglikud metsaseadused, mis tähendasid, et vaid kuningas ja tema saatjaskond võisid jahti pidada ning metsloomad olid krooni omanduses. Need seadused kehtisid sadu aastaid, see aga tähendas, et hirveliha kuulus vaid kuningate toidulauale.

Kala

On olnud ajahetki, mil kala on kuulunud kõikide toidulauale, kuninganna Elizabeth I kuulutas aastal 1564 välja seaduse, mis kohustas inimesi teatud päevadel kala sööma. Kuid Vana-Kreekas oli kala puhas luksus ning ka Roomas oli kala väga kallis, kuna linn asub rannikust kaugel.

Võileivad

Võileiva tänasel kujul leiutas John Montagu, Sandwichi krahv, kes väidetavalt tahtis 18. sajandil rooga, mida saaks süüa ühe käega nii, et ei peaks lõpetama kaardimängu. Kurgivõileib oli aga midagi, mida nautisid vaid kõrgemad klassid – populaarseks sai see 19. sajandi briti aristokraatide seas ning peagi seostati kurgivõileibu ekstravagantsusega.

Vahuvein

Tänasel päeval võib vahuveine leida igas hinnaklassis, kuid Dom Perignon valmistati 17. sajandil vaid Prantsuse kuningaperele mõeldes. Alles 20. sajandil hakkas vahuveini tarbimine levima ka teistes sotsiaalsetes ringkondades.

Tagasi üles