Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Magus noos moenostalgiat

Moefotonäitus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avati uus põnev moefotonäitus.
  • Paljud Boris Mäemetsa fotod tulevad publiku ette esmakordselt.
  • Näitus pakub ajarännakut, inspiratsiooni ning äratundmishetki ajaloost.

Kõik oli varem parem: suved soojemad, naised ilusamad ja stiilipunktid kõikjal kõrgemad. Nostalgiasõpradest moehoolikud saavad sellele arvamusele taas kinnitust tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud Boris Mäemetsa moefotonäitusel «Kaadris ja kaadri taga.»

«Esimest korda on publiku ees tõeliselt ägedad pildid, mida Mäemets tegi Tallinna Moemajale ja ajakirjale Siluett,» pakatab näituse kuraator Anne Vetik vaimustusest. «Enamik neist ajakirja üldse ei jõudnud, kuna tavaliselt tehti toona ühest look’ist üks pilt ja suuremat osa kostüüme eelistati näidata üldse illustratsioonide abil. Ehk peale fotograafi enda ja Moemaja töötajate polegi keegi neid näinud!»

Legendaarne modell Jüri Siim on moealal tegev tänaseni. / Boris Mäemets

Näituse eesmärk on ambitsioonikas – kirjutada laiemale avalikkusele uus peatükk Eesti moeajalugu. «Just Boris Mäemets oli esimene märkimisväärne moefotograaf Eestis,» nendib Vetik. «Kui mulle pakuti võimalust seda näitust vedada, olin kohe nõus. Ehkki ma ei osanud ju arvatagi, mis mind ees ootab. Fotoseeriad, mida avaldas Siluett, erinesid ikka väga sellest, mida Mäemets tegelikult teha püüdis. Mõtlen, mida küll võis fotograaf tunda, teades, et tõenäoliselt läheb ajakirja jälle tema enese meelest kõige igavam pilt.»

Esimest korda on publiku ees tõeliselt ägedad pildid, mida Mäemets tegi Tallinna Moemajale ja ajakirjale Siluett!

Praegu on raske ettegi kujutada, et tol ajal valitses kogu trükimeedia üle tsensuur. Osa ideid oli juba eos välistatud, näiteks ei tohtinud moodi disainides kusagil kasutada sinimustvalget värvikombinatsiooni. Kelmikamaid pilte praakisid sageli välja tegijad ise, sest probleeme «organitega» ei soovinud ju keegi.

Näitusel on pildid aastatest 1965–1974, mil Mäemets Tallinna Moemajale aktiivsemalt pildistas. Kuraator eelistas valiku tegemisel just vabama käega tabatud kaadreid. «Mäemetsa võiks vabalt võrrelda näiteks samal ajal läänes tegutsenud David Baileyga, kuigi hiigeltiraažile vaatamata olid Silueti võimalused muidugi hoopis teistsugused kui näiteks Vogue’il,» nendib Vetik. «Kui võrrelda Mäemetsa visuaalset keelt tänapäevasega, siis kindlasti oli ta omast ajast ees – eelkõige piltidel, mis ajakirja ei jõudnud. Modellide poosid on ekspressiivsed, fotodes leidub vabadust, erootikat ja huumorit.»

/ Boris Mäemets

Räägitakse, Mäemets teadis täpselt, millist pilti soovib, näidates tihtipeale modellidele isegi poose ette. Fotograafi lemmikud olid toonased staarmodellid Helle Rõžova ja Faime Jurno – tähed üle terve Nõukogude Liidu. Vetikut omakorda võlub moeseeriates erakordne kaunitar Mare Garšnek: «Tema oleks kindlasti saanud tõeliseks supermodelliks, sündinuks ta mõnes teises riigis või mõnikümmend aastat hiljem.»

Näituse sünni juures olid tegevad veel kujundaja Johan Tali, muusikaline kujundaja Sander Mölder ja graafilise keele autor Helen Vetik. «Kuna mul oli kohe lähedalt võtta Eesti üks kõige ägedam arhitekt ja üks kõige ägedam graafiline disainer, ei hakanud ma partnereid kaugemalt otsima,» selgitab kuraator. «Kogu tööprotsess oli erakordselt sujuv ja pingevaba.»

22. oktoobrini on külastajatel võimalus ajas tagasi rännates kunagiste ilukaanonite üle imestada või naerda või neist üllatuda, värskendav inspiratsioonipuhang on igatahes garanteeritud.

Näituse kuraator Anne Vetik / Erakogu

Veel rohkem nostalgiat!

17. septembrini saab tarbekunsti- ja disainimuuseumis

nautida ka teist tagasivaatenäitust «Moemajaga ja Moemajata». Idee autor ja korraldaja on Tallinna Moemajas töötanud kunstnik Anu Hint. Esindatud on Anu Stranberg, Ivo Nikkolo, Kai Saar, Krista Kajandu, Zoja Järg ja paljud teised praeguseni aktiivselt tegutsevad moeloojad.

Väljapanek on pühendatud legendaarse Tallinna Moemaja 60. sünniaastapäevale.

Näha saab nii ajaloolisi rõivaid kui ka vastvalminud komplekte. Vana ja uut seob rahvuslik käsitluslaad.

«Rahvuslik stiil eristab meid teistest, meie omapära ja aegumatud maitse-eelistused on jäädvustatud just selles stiilis,» kirjeldab näituse fookust Anu Hint.

Tallinna Moemajas valmistati kaks korda aastas rahvuslik kollektsioon, kus autor sai end vabalt väljendada.

Esimesel korrusel saab vaadata Tallinna Moemaja moedemonstratsioone ja sirvida omaaegse esindusmoeajakirja Siluett numbreid.

Tagasi üles