Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kullake, sa oled paks!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Kuidas öelda lapsele, et ta on paks?
  • Mida ette võta, et aidata lapsel kaal taas normi saada?
  • Üllatav fakt: ka laste hulgas leidub stressisööjaid.

Kui laps kasvab laiusesse hoogsamalt kui pikkusesse, siis kuidas peaksid vanemad sellele reageerima? Ütled otse, on tulemuseks söömis- ja kehatajuhäired, keerutad ümber nurga, ei pruugi võsuke probleemi tõsidust mõistagi. Kuidas öelda lapsele, et energia peaks minema kehakasvu, mitte kaalunumbri hüvanguks?

«Kui ma täitsa ausalt ütlen, siis mu laps sööb nagu labrador,» kurdab mulle üks ema. «Ta sööb kogu aeg! Ma pean talle eraldi ütlema, et pea nüüd vahet.» «Mida siin imestada,» nendib teine ema, kellele samuti tütre ülekaal muret teeb. «Kui vaatan klassipilti, siis pooltel oleks nagu ujumisrõngas riiete alla jäänud. Kui vaatan jõulupakkide suurust, siis vist mina üksi muretsen selle pärast.»

Varateismeline Theodor pole kunagi kõhn laps olnud, ikka selline pontsakam. Seda, et lapse kehakaalust võib probleem saada, aimas tema ema Pirjo siis, kui poiss oli nelja-aastane, lausa häirivaks muutus see lasteaia viimases rühmas. «Ühel hetkel avastasin, et ei osta talle riideid enam pikkuse, vaid laiuse järgi,» räägib Pirjo. «Ja esteetilise külje pealt peab ütlema, et last polnud enam ilus vaadata.»

Põhiliseks jääb siiski toit: nagu täiskasvanul, sõltub ka lapse kehakaal 80 protsenti toidust ja 20 protsenti liikumisest.

Kuigi probleemi – ülekaal – ja põhjuse – toit – seost polnud emal raske tuvastada, läks ometi veel paar aastat aega, enne kui ta lapse kaaluprobleemiga arstini jõudis. «Eks me alguses püüdsime ise. Internet on toitumis- ja dieedinõu täis, isegi olen aeg-ajalt oma söömist piiranud, nii et arvasin, et kui keeruline see ikka olla saab,» räägib Pirjo, kes ise on normaalkaalus. Nii rääkiski ta esialgu pojale, et see ei sööks enam, kui kõht juba täis. Püüdis koju magusat mitte tuua. Koristas vanaemade juures kommikausse silma alt ära. Kuid abi sellest polnud – laps kerkis ikka nagu pärmisai.

«Muidugi tahtsin hästi delikaatne olla, et lapse enesehinnangut mitte riivata, aga ma pole kindel, et ta alguses üldse mingit probleemi nägi,» meenutab Pirjo. Theodor kehitas lihtsalt õlgu, kui ema tema liigsest ümarusest juttu teha püüdis. Arst enam ümarusest ei rääkinud. Rääkis hoopis vererõhust, kolesteroolist ja rasvumise ääreni jõudnud ülekaalust.

Tallinna lastehaigla endokrinoloog Ülle Einberg on tegelenud eri vanuses lastega ja leiab, et igale neist tuleb läheneda erinevalt: «Ma soovitan emadel rääkida lapsele, et lähme tervisekontrolli. Kõik lapsed käivad ju tervisekontrollis või vähemalt peaksid käima.»

8-aastase nägemus - kui tegelane on paks, peab ta ikka kõvasti sööma ja palju teleka ees istuma. / Joonistus Säde Külaots (8)

Iga priskusilming ei tähenda veel ülekaalu, ka seda peavad vanemad silmas pidama. Murdeea lähenedes algavad kehas hormonaalsed muudatused ja ka siis võib laps kosuda. See on normaalne. «Kui tegemist on toitumusliku rasvumisega, koguneb rasvkude kõigepealt kõhule,» nendib Eiberg. Tal on kogemusi ka vanematega, kes reageerivad üle. «Mäletan ühte juhtumit, kus ema tuli oma tütrega, et vaadake, tal kasvab kõht ette. Ma vaatasin – ei ole lapsel mingit kõhtu. Tüdrukutel lihtsalt hakkabki umbes kümnendast eluaastast rasvaladestus muutuma.»

Et lapse hinge mitte sügavat haava lüüa, tuleb ülekaalu teemaga tegeleda rahulikult. Lapsed on varmad püüdma kinni üksikuid sõnu ja selle ümber tervet maailma looma. Ka perearst Diana Ingerainen ütleb, et tema sõna «paks» kindlasti ei kasutaks. «See sõltub konkreetsest lapsest ja vanemast ning nende omavahelistest suhetest, kuidas neile terviseandmeid, näiteks kehakaalu selgitada,» tõdeb Ingerainen. «Tuleb näidata, kus on normaalkaal, kus ülekaal, millest see tekib ja kust alates kujuneb riskiks. Mina kasutan sõna «ülekaal».»

Lapse ülekaalul võib olla erinevaid, ka haiguslikke põhjuseid, kuid arstide kogemuse järgi on enamiku väikeste patsientide puhul põhjuseks ikkagi toit.

«Lõpetasin ülikooli 1985. aastal ja töötasin lastearstina. Muidugi oli ka siis ülekaalulisi patsiente, aga mitte nii palju,» räägib Einberg. Nüüd on vahel isegi nii juhtunud, et vastuvõtule tuleb järjest kümme ülekaalulist last. Tallinna lastehaiglas on ülekaaluliste laste ja nende perede nõustamiseks välja töötatud lausa eraldi programm. Ka doktor Ingerainen kinnitab, et asi on läinud hullemaks: kui varem olid ülekaalulised lapsed viiendas-kuuendas klassis, siis nüüd juba kolmandas-neljandas. Ja kui varem oli ülekaal pigem poiste probleem, siis nüüd on see levinud ka tüdrukute seas.

4-aastase nägemus - kõvasti kosunud kriipsujuku. / Joonistus Õnne Külaots (4)

Kui arstidelt laste ülekaalu põhjuseid uurida, on need ikka samad moodsa elu mured, mis täiskasvanutelgi: liiga vähe liikumist, liiga palju head toitu. Oma osa mängib ka geneetiline eelsoodumus, sest me kõik oleme siia ilma tulnud mingi pagasiga. Aga ka stress – kui laps sööb kogu aeg, siis võib ta olla samamoodi stressis nagu täiskasvanugi, ja tegu võib olla murega, mis tervet tahvlit šokolaadi nõuab.

Ingerainen ütleb, et mehhanism pole keeruline: inimene sööb, ajus tekib õnnetunne, sööb jälle ja õnnetunne tekib jälle. «Eks põhjused tuleb koos lapse ja vanematega välja selgitada, ning kui tarvis, kaasata ka psühholoog,» ütleb Einberg.

Mõned pered saavad lapse ülekaaluga ise hakkama, paljud aga mitte. Arstid soovitavad jälgida mõningaid reegleid, et endal ja lapsel kergem oleks. Ärge ostke koju liiga palju toitu ega koguge suuri varusid. Ostke ainult nii palju, kui täna sööte. Ärge ostke koju maiustusi, krõpse, limonaadi jms – mida kodus pole, seda ei saa ju ka süüa. Norralastel, kel on ka kõige paremad kaalunumbrid, on oma reegel: kommi saab laupäeval. Erinevalt täielikust keelustamisest on lihtsam jälgida kindlaid kokkuleppeid. Näiteks et friikartuleid ja hamburgerit süüakse kord kuus.

Praegu on üldse parim aeg lapse ülekaaluga võitlemiseks, sest kõik lapsed armastavad värskeid marju, ka on üsna lihtne peret arvuti äärest välja mängima vedada, kui päike paistab. Et aga suvistest edusammudest sügisel masendav tagasilöök ei saaks, soovitab Einberg vanematel mõelda, kuidas siis, kui saabuvad töö, kool ja pime aeg, samuti lapse liikumise eest hoolt kanda.

Kuid põhiliseks jääb siiski toit: nagu täiskasvanu nii sõltub ka lapse kehakaal 80 protsenti toidust ja 20 protsenti liikumisest.

Ja lohutuseks vanematele, kes ülekaaluvõitlust peavad, kuid tunnevad, et vilja see ei kanna – Theodor on saanud suuremaks ja muutunud saledamaks. Veel veidi pikkusesse kasvamist ja ta on juba lihtsalt tugev noormees. Edu saladus on Theodori ema sõnul selles, et poiss on suuremaks saades probleemi mõistma hakanud js tänu kodu aastatepikkusele tööle on tema toiduteadlikkus nii kõrge, et jälgib oma toitumist ise ka.

10-aastase nägemus - tõsise spordipoisi silmis on ka juba normaalkaalu ülemine ots paks. / Joonistus Ott Külaots (10)

Vanaaegsed mängud

Need inimesed, kelle ainus meelelahutus lapsepõlves oli mustvalge televiisor, kust päeval midagi ei näidatud, pidid suvel kogu aeg õues olema ja liikumismänge mängima. Arter palus neid mänge tänapäeva laste liikumise heaks meenutada, sest mis liigub, see kulub.

Peitus

Mängijate arv: vähemalt kolm on hea, hakkama saab ka kahega.

Üks mängija loeb kümneni, kui aga vanus juba lubab, siis 20ni. Selle aja jooksul peidavad teised end ära ja lugemise lõppedes hakkab esimene mängija neid otsima. Võidab see, kelle otsimine kõige rohkem aega võttis või keda ei leitudki.

Edasijõudnute variant:

Enne mängu algust määratakse nn nullpunkt. Tavaliselt on see sama paik, kus esimene mängija numbreid loeb. Kui esimene mängija leiab mõne otsitava, siis peab viimane jõudma enne lugejat nullpunkti. Kui jõuab lugeja, siis on ta otsitava leidnud, kui ei, siis n-ö kaotanud. Numbrite lugeja võidab, kui ta leiab otsitavaid rohkem, kui kaotab.

Kull

Mängijate arv: vähemalt kolm

Üks mängija – kull – seisab keset mänguplatsi, teised ringis temast umbes kümne meetri kaugusel. Kokkulepitud signaali peale hakkab kull teisi mängijaid taga ajama. Keda ta saab käega puudutada, on järgmine kull.

Pimesikk

Mängijate arv: vähemalt neli

Lepitakse kokku mänguala ja seotakse ühe mängija silmad kinni. Teised mängijad liiguvad temast eemale ja jäävad hiirvaikselt seisma. Kui esimene mängija läheneb, siis kohapealt liikuda ei tohi, küll aga võib end liigutada – kükitada, kummardada, kallutada küljelt küljele, eesmärgiga vältida otsija puudutust.

Keks

Mängijate arv: vähemalt üks

Pinnakattele, mis seda võimaldab (liiv, asfalt), joonistatakse ruudustik: kaks üksikut ruutu üksteise otsa, siis nende otsa ruudupaar, siis üksik, siis ruudupaar, üksik, ruudupaar ja kaar. Ruudu suuruseks võiks arvestada ligikaudu poolteist kuni kaks mängijate labajala pikkust.

Mängija alustab esimesest ruudust, hüppab järgmisse, seejärel teeb harkhüppe kahesesse, ühel jalal jälle ühesesse jne, kuni jõuab kaareni, kus teeb tagasipöörde ja tuleb samamoodi algusesse. Jalg ei tohi ühelgi hetkel puudutada ruudustiku piirjoont. Piirjoontele eksija katkestab katse ja läheb oma järjekorda ootama. Võidab kõige puhtam sooritaja.

Kivikeks

Mängijate arv: vähemalt üks

Pinnakattele joonistatakse 2 x 4 või 2 x 5 ruutu, ruudustiku lõppu joonistatakse kaar. Mängu eesmärk on ühel jalal hüpates enda ees lapikut kivi lükata, kaarel tagasipööre teha ning jälle algusesse jõuda. Kui jalg või kivi jääb kasti või kaare piirjoonele, siis peab mängija mängu katkestama ja minema oma järjekorda ootama.

Edasijõudnute variant:

Mängitakse paljajalu ja kivi hoitakse hüpates varvastega kinni. Kivi võib vahepeal maha panna, kuid maast võtta tuleb jällegi varvastega. Mäng aitab ennetada ka lampjalgsust.

Kummikeks

Mängijate arv: kolm, kuid et ainult üks saab korraga mängida, võib ülejäänud kaks asendada ka toolidega.

Vajalik: umbes kuus meetrit pesukummi

Pesukummi otsad seotakse omavahel tugevasse sõlme. Kaks mängijat astuvad kummi sisse, võtavad puusade laiuse harkseisu ja hoiavad paela ümber jalgade võimalikult pingul. Kummipaela kõrgus maapinnast määrab mängu raskusastme: mida madalamal, seda lihtsam.

Mängija seisab kummipaela sees ja hüppab kokkulepitud mustrit. Näiteks üks variant: üle parema poole välja, üle vasaku poole välja, korraga välja mõlema poole ja korraga sisse tagasi. Kuid mustrivõimalusi on palju, mängijad olgu ise loovad.

Kui mängija takerdub, läheb ta paela hoidma ja jätkab järgmine mängija.

Keerukuju

Mängijate arv: vähemalt kolm, kuid mida rohkem mängijaid, seda lõbusam.

Lepitakse kokku mänguala ja mängujuhi korralduse peale kõik mängijad keerutavad, hüppavad, tantsivad, teevad mida tahes. Mängujuhi järgmise korralduse peale tarduvad kõik mängijad poosi, mis neil just sel hetkel on, ja hoiavad seda kuni mängujuhi järgmise korralduseni. Kes liigutab, on järgmine mängujuht. Mäng võimaldab teha vahvaid selfisid.

Laste ülekaal

Rahvastiku toitumise uuringu esialgsetel andmetel on 6–9-aastaste hulgas 32 protsenti poistest ja 30 protsenti tüdrukutest ülemäärase kehakaaluga, 10–13-aastaste hulgas on vastavad näitajad 34 ja 35 protsenti ning 14–17-aastaste seas 21 ja 22 protsenti. Eesti täiskasvanutest on juba 52 protsenti ülemäärase kehakaaluga.

Allikas: «Toitumise ja liikumise roheline raamat», sotsiaalministeerium

Tagasi üles