Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Jüri Kolk: puhake terve aasta jooksul, nii et puhkust poleks vajagi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jüri Kolk. | FOTO: Sille Annuk

«Kaks head asja: esiteks olen ma täiesti välja puhanud ja teiseks algab nüüd puhkus,» teatasin ma üheksa aastat tagasi juunis rahulolevalt. Eelnenud kümnel aastal piirdus mu puhkus umbes kahe nädalaga aasta kohta. Kui töötaja suurest väsimusest (see polnud minu puhul muidugi ainus põhjus) piisavalt tihti töökohta vahetab, saab ta kasutamata puhkusepäevade arvelt rahalise kompensatsiooni ja kasvava infarktivalmiduse. Kahe ametikoha vahel mul puhkust võtta ei õnnestunud, ja nii ta läks.

Muidugi olin ise süüdi, et see puhkus puhkamata jäi. Küllap olin ka mõnevõrra vajalik töötaja, aga samas vist ainus, kes end asendamatuks pidas. Ise süüdi, et lollakas kohusetunne mu rinnus laiutas. Siinse kolumni alguses toodud tsitaat on tore selle poolest, et vastab täielikult tõele. Nii oligi – uus amet, millega tegin algust sama aasta märtsis, nõudis küll omajagu töötamist, aga miski selle töö juures sobis mulle nii palju paremini, et toibusin kolme kuuga täiesti uuele elule, puhkasin ennast välja.

Praegugi on suvi, puhkuste aeg. On aeg anda uusaastalubadusi, vaadata üle, mis on elus juhtunud ja mis suunas kogu see värk kisub. «Selle jaoks on ju jõulud ja aastavahetus!» hüüatab nüüd mõni korralik kodanik pahaselt. Ehk ongi, aga me kõik teame oma kogemusest, et jõulud ei sobi elu üle järele mõtlemiseks ja sihtide seadmiseks.

Hea küll, räägin ainult enda eest – mina küll aastavahetusel ühtki muudatust teha ei suuda. See on mulle liiga raske aeg. Muidugi, jõuluajas leidub lademetes õnne ja rõõmu: mulle meeldib teadmine algavast valguse võidukäigust, meeldivad jõulutulukesed ja ka Jeesus oli igati sümpaatse hoiakuga, revolutsiooniliselt meelestatud sell. Sellele vaatamata olen jõulude ajal enamasti väga väsinud ja mõnikord ka stressis – juba selle va pimeduse pärast.

Jah, teen puhkusevaba elu elades täitsa palju tööd, ehk rohkemgi, kui teeksin mingis kuramuse tapamajas, ja olen pidevalt üsna puhanud.

Enamasti olen jõulueelsel ajal jooksnud nagu orav rattas – kingitused, vähemalt neli jõulupidu, veidi suurem koormus tööl ... Kui võtta arvesse ka lakkamatu ühiskondlik surve tunda südames tingimusteta rõõmu ja rahu, on jõuluaja raskused ilmsed. Aga meeleheitel ja väsinud inimene ei suuda teha häid otsuseid, ammugi neid plaaniks täiustada. Selliseid asju tuleb teha ikka enam-vähem selge peaga.

Väsinud inimene viskab ehk õhku tühja ja kõlava lubaduse, millest on tuleviku vundamendi ladumisel abi umbes sama palju kui loteriipileti ostmisest. Lubadus, mis on mõeldud midagi muutma, tuleks rahulikult läbi mõelda, sellest peaks kasu kasvama, see peaks olema plaan. Plaan, nii erinevalt lubadusest, sisaldab peale eesmärgi ka tegutsemisjuhist ega lähe paari pisikese tagasilöögi pärast katki.

Seepärast ütlengi, et parim aeg lubaduste väljanuputamiseks on nüüd, suvel. Tuleb lihtsalt rahulikult välja puhata ja juurelda, miks on see väsimus nii suur (kui on). Kui te ei kohusta ennast puhkuse ajal laudast pääsenud vasika kombel rabelema, siis piisab paarist nädalast, et leida oma elust mõni konks, mis väärib sirgeks väänamist, ja mõelda välja, kuidas täpselt see tehtud saab.

Pean oluliseks elada võimalikult nii, et puhkust pole vajagi, et ma puhkaks jooksvalt, mitte kord aastas. Nii, et puhkus oleks lisanauding, mitte ellujäämiseks vajalik boksipeatus, mille jooksul laaditakse ennast parasjagu nii palju, et suudaks järgmise aasta kuidagi vastu pidada.

Jah, teen puhkusevaba elu elades täitsa palju tööd, ehk rohkemgi, kui teeksin mingis kuramuse tapamajas, ja olen pidevalt üsna puhanud. Soovitan kõigile vähemalt üht lihtsat suvist lubadust – kui peate järgmisel hommikul kindlal ajal tõusma, siis kobige õhtul aegsasti magama. Usun, et kui iga kümnes Postimehe lugeja mu soovitust kuulda võtaks, läheks elu Eestis märgatavalt paremaks. Ma ise kavatsen enda nõuande järgi käia.

Tagasi üles