Eneseteadlik olemine võib olla suurepärane, aga kui su sisemine hääleke ajab pidevalt ebaratsionaalset juttu ja paneb sind end halvasti tundma, siis on aeg tal suu kinni panna.
Viis sammu, kuidas oma sisemise kriitiku suu kinni panna
20. juuli 2017, 16:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PureWow annab lihtsa juhise, kuidas seda teha.
Räägi kellelegi, mis sind stressama paneb
Jah, «ventileerimine» aitab. Või siis vähemalt aitab see, kui sa räägid kellegagi läbi piinliku vahejuhtumi või selle mure, mis sind hulluks ajab. Kui sa suudad oma mure sõnadesse panna, oled juba teinud olulise sammu edasiliikumise poole.
Mõtle, mis nõu annaksid sa sõbrale samas olukorras
«See kommentaar? See pole midagi hullu, ilmselt oled sa ainus, kes seda mäletab.» Kui sa ütleksid sõbrale just nii, siis peaksid sa sama ka endale ütlema.
Asenda ülikriitilised mõtted täpsete lausungitega
Su sisemisel kriitikul on oskus muuta juhtunud asjad eriti dramaatiliseks ja hullemaks, kui need tegelikult olid. Sa saad seda muuta, kui reastad asjad nii, nagu need tegelikult juhtusid.
Seejärel mõtle läbi edasine tegevuskava
Su sisemine kriitik – isegi, kui ta on väga irratsionaalne – on aidanud sul vähemalt avastada ühe väikese vea, mida sa tahaksid parandada. Võta vastu otsus, mida edaspidi teha. Pea meeles, et see ei tähenda, nagu sa annaksid sisemisele kriitikule alla – sa hoopis leiad viisi eemaldada oma elust see häiriv asi, mis su sisemise kriitiku üldse lõugama pani.
Pane taimer peale
Tõsiselt, su sisemine kriitik väärib vaid viit või kümmet minutit su ajast. Võta kõigepealt ette ülal loetletud sammud ning seejärel vii oma mõtted mujale, leia tegevust, et sa oma mõtetesse pikemaks ajaks kinni ei jääks.