João Lopes Marques: puudutades tundlikku kohta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
João Lopes Marques
João Lopes Marques Foto: Erakogu

Euroopa on imeline maailmajagu. Kuidas on võimalik, et ühes kogukonnas – mida me nüüd Ühenduseks nimetame – on nii palju erinevaid keeli? Nii palju ülitundlikke kultuure? Uskuge mind, igale mujalt tulnule on Eesti Lebensraum´iga kohanemine paras väljakutse.
 

Või siis puhvertsoon.

Või lennukeelutsoon.

Nii meestele kui naistele.

Käepigistus on lahe, põsemusi või lausa paar ka, aga need on meile viisakuskoodeksis ette kirjutatud käitumisjuhised. Tõelist vahet – kultuurilist erinevust - näeme alles magamistoas. Vaid alastus laseb inimestel end täielikult näidata. Vabana riietest. Maskidest. Filtritest. Magamistuba on koht, kus räägitakse selgemini ning eelarvamused ja kultuurid teevad end kuuldavaks.

Sellepärast otsustasin, et täna kirjutan sellisel teemal nagu cunnilingus. Ei, ma ei räägi Aer Lingusest, kuulsast Iiri riiklikust lennufirmast. Cunnilingus on kena ladinakeelse päritoluga rahvusvaheliselt kasutatav sõna, mis tähendab suuseksi tegemist naisele. Või nagu Wikipedias kirjas: «Suu, huulte ja keele kasutamine naise genitaalide stimuleerimise eesmärgil.»

Küll visatakse nalja, küll vassitakse, kõige tavalisem on aga, et seda üleilmselt intrigeerivat teemat lihtsalt välditakse. Kahju, seda enam, et Euroopas eristuvad cunningus´e tava järgi selged piirkonnad. Kus traditsioonid on nähtavalt erinevad:

1. lõuna ja slaavi,
2. Saksa mõjuga,
3. paganlik ja über-põhjamaine traditsioon.

Pole kindlasti kõige lihtsam teema, millest kirjutada, aga sellel on me elus oluline roll. Vältimatu. Ja aitab mõista soorollidele kohase ja adekvaatse seksuaalkäitumisega seotud pingeid. Küsite nüüd võib-olla, et kuidas mina sellest teemast nii palju tean. Pean tunnistama, et ma pole ei suuseksi ekspert ega isegi selle eriline fänn.

Ajagu see nutma või naerma, aga selline on igapäevaelu reaalsus.

Olen kõigis eelnimetatud piirkondades ka elanud: Portugal, Madalmaad ja Eesti on riigid, mis on mu elus mänginud kõige olulisemat rolli ja ma võin öelda, et mainitud erinevus on märgatav. Ärge arvake, et mehed selle info kiivalt endale tahavad hoida ja detaile kunagi ei jaga. Oma saavutustest ei räägi. Me räägime, aga ainult parima sõbraga. Või pärast kolmandat klaasi veini. Või seitset pitsi viina. Aga siin on oluline erinevus: pubis klaasi taga sel teemal arutamine ei tähenda detailidesse laskumist, nimeliselt inimestest rääkimist, mingit pornojuttu.

See eristabki džentelmeni kollanokast. Nohikut Casanovast, playboy´d tšempionist. Ärge muretsege, meile, meestele on oluline aukoodeks. Odav mees on odav mees, ja vastupidi.
Jah, olgu, asugem asja juurde. Aeg edasi liikuda: millised on siis need piirid, need erinevused, mille saab nende kolme Euroopa cunnilingus´e alasüsteemi puhul välja tuua? Mille poolest erineb nende filosoofia? Üritan olla loogiline ja arusaadav.

Kui lubate, jätkan alustatud süstematiseerimisega.

1. Puudutamine iseenesest ei olegi üldjuhul probleem. Suudeldakse, kallistatakse. Seda tehakse vabalt, ilma moraalsete tõketeta. Ja iga kord, kui me seda teeme, on see nagu väike moraalne võit. Paavsti, perekonna ja patriarhaadi üle. Ilma pattudeta poleks me elus karnevali. Kui me end aeg-ajalt pahelisena ei tunneks – vahel natuke, vahel väga räpasena -, oleks inimsugu juba paar-kolm tuhat aastat tagasi välja surnud.

2. Nagu Martin Luther viis sajandit tagasi selle sõnastas: lõpuks sõltub kõik inimese enda tõlgendusest. Teiste omaga arvestamine ei ole hea. Iga inimese vastutus on käituda väärikalt. Sellepärast ongi cunnilingus kahepoolne kokkulepe: naisel on õigus oma partnerile meelde tuletada, et kahe inimese vaheline suhe peab olema võrdõiguslik ja tasakaalus. Kord peaks olema ühe kord, kord teise kord, nagu nõude peseminegi. Või lapsehoidmine.

3. Me elame päris kaugel põhjas, 50° paralleeli taga ja ruum on siin oluline. Siin on paganama külm ja moraalsed piirid hajuvad, ruum annab endast märku ja aeg aeglustub. On see hea? On sellest kahju? Olen segaduses: pole pattu, pole maagiat? Jah, meile meeldib see, jah, me vajame seda, aga suhtlemine pole siin kerge. Ruum üha avardub ja aeg aeglustub. Kui ta ei küsi, pole mul orientiiri, see on nagu külmunud jääkarude tants, kus jää alati ei murdugi.

Sellepärast ongi initsiatiiv, proaktiivsus ja ettevõtlikkus inimsoole nii olulised väärtused. Erinevalt heast saunast, kus ruumid on seinaga eraldatud, ei peaks siin piire olema: korraliku cunnilingus´e eesmärk peab olema mõnu tegemine. Sulandumine. Julgemine. Argus, taktitunne ja hirm ei vii siin kuhugi. Eneseteadlik hoiak ärgu jäägu magamistoa ukse taha.

Kas polegi keel just selleks loodud? Osa nimetab seda ka armastuseks…

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles