Noor maailmarändur Kristin: maailmas toimub küll väga palju koledat, kuid siin on ka rohkesti ilusat

Kristin Hansen (25) on viimased aastad oma elust veetnud reisides ja akrojoogatades. Tundub justkui unelm. Kuidas noorelt sellist reisivat elustiili endale lubada saab ning mida kujutab endast akrojooga? Kristin muljete jagamisel tagasihoidlikuks ei jää.

Mis on akrojooga? Kuidas sina leidsid sinna tee?

Akrojooga on lihtsalt öeldes akrobaatiline partnerjooga, mis lugedes võib kõlada päris ekstreemselt, kuid tegelikult pole see midagi nii hull. Selleks, et päriselt aru saada, mis see on, peab ilmselt videot või pilte vaatama. (Vaata videot siit)

Minu tee akrojoogani viis eelkõige mu armsa tädi kaudu, kes on joogaõpetaja. Kui akrojooga Eestisse jõudis, näitas ta mulle videot ning soovitas uurima minna. Mul võttis mõni kuu aega, et leida üles inimesed, kes sellega Tartus tegelevad. Võin öelda, et see oli kombinatsioon saatuse tahtest ja minu enda uudishimust välja uurida, mida akrojooga endast kujutab. Ühte ma ütlen: see oli armastus esimesest silmapilgust, mis kestab tänapäevani!

Mida on akrojoogaga tegelemine sulle andnud?

Akrojoogaga tegelemine on mind väga palju muutnud. Kui neli aastat tagasi olin ma nii pinges ning hirmul, mida teised minust küll arvata võivad, et ei julgenud isegi massaaži ajal silmi kinni panna, siis nüüd leian ennast tihtipeale keset suuri kaubanduskeskusi paljajalu tantsimas, tänaval võõraid kõnetamas ning vabalt üle suure lennujaama karjumas, kui tänulik ma olen.

Ma arvan, et kõik inimesed peaksid akrojoogaga tegelema, sest see päriselt ka on lihtsalt nii vabastav. Minu arvates on elus kõige olulisemad usaldamine ja koostöö – ilma nendeta ei saa mitte ükski suhe kesta, olgu see siis ärisuhe, sõprussuhe, romantiline suhe või akrojooga suhe. Akrojooga seda õpetabki: lahti laskma hirmudest, mida me ei vaja, see õpetab ennast täielikult teisele inimesele andma, teda uskuma ja usaldama. Veel õpetab see koostööd. Kellegagi koos töötamine on tihtipeale päris keeruline. Üksteise mõistmine, kuulamine ning püüd aru saada on ju midagi väga olulist meie igapäevaelus, seda aga ka akrojoogas. «Work together of fall apart!» nii ütles kord üks inspireeriv akrojooga õpetaja, Daniel Scott. 

Kas sellist asja Eestis saab ka harrastada? Kas see ohtlik pole?

Eestis saab akrojoogat harrastada küll, Tallinnas ja Tartus toimuvad meil regulaarsed tunnid vähemalt septembrist juunini, suvel saab akrotada üritustel, nagu näiteks Joogafestival, mis nüüd kohe kohe tulemas on (22.–23.juuli), olen seal ametlikult akrojooga õpetaja, Akrofestonia (28.–30.juuli), mis on Eesti suurim akrojooga festival.

Iga asi saab ohtlik olla, isegi lihtsalt tänaval jalutamine. Samamoodi saab akrojooga olla ohtlik, kui ei teata õiget tehnikat ega olda turvalises keskkonnas, ehk siis pehmed matid või muruplats ning turvaja, keda kutsume spotter'iks!

Miks välismaale elama läksid?

Ei saa öelda, et ma otseselt välismaal elan. Olen küll viimased 1,5 aastat põhiliselt Portugalis veetnud, aga nii enne seda, selle vältel kui ka pärast, on mu elu reise täis olnud. Eelmise aasta kõige ekstreemsem oli Maroko, selle aasta ilusaim oli minu akrojooga õpetaja koolitus Itaalias, sügise ekstreemseimaks saab kindlasti Hiina. Ei saa öelda ka, et ma Eestis elan, siin on mu juured, pere, kodu ja mu koht, kuid noore energiat täis maailmakodanikuna arvan, et peaksime kõikidest võimalustest kinni haarama ja kui vähegi võimalik, kõike nägema ja kogema. Tulin Portugali esimest korda vahetusõpilaseks pooleks aastaks. Meeldis kohe nii väga, et kandideerisin teist korda uuesti. Praegu teen Portos oma fotograafiapraktikat superägedas rahvusvahelises kollektiivis, inspireerivas projektis, kus püüame muuta paremaks meie ühiskonda ning leida üles meile sarnased inimesed. Omaalgatuslikult õpetan ka siin akrojoogat, olen korraldamas Portugali esimest akrojooga festivali (tulevasel sügisel) ning naudin niisama kõiki vabu hetki looduses matkates ning aktifotosid tehes, rannas võrkpalli mängides ning surfates või parkides slackline´i, kätelseise ja akrojoogat harjutades. Tegelikult küljendan veel ka Tartu Ülikooli Ole Rohkem ajakirja ja Maaülikooli ajakirja, olen poole kohaga graafiline disainer ja fotograaf. Jah, minu elu on sport ja kunst, kuid vaid sinnamaani, kuniks see mind õnnelikuks teeb! See võib olla täitsa minu elu moto!

Kas on plaanis ka tagasi Eestisse elama tulla või oled seal, et jääda?

Tulen tagasi! Ma veel ju tegelikult Tartu Kõrgemas Kunstikoolis fotograafia osakonna nimekirjas. Satun sinna küll päris harva, olen kogu aeg mööda maailma laiali, ka see suvi ning sügis tulevad teguderohked – sõidan Soome ja Rootsi akrojooga festivalidele õpetama ja fotosid tegema, hiljem Hiinasse, suveülikooli, septembrist juba Portos tagasi, kuid kindlasti kavatsen järgmisel kevadel ka ülikooli lõpetada! Edasi ma ei planeeri, see kõik on veel liiga kaugel, aga ma väga armastan oma armsat Eestimaad!

Kuidas saad noore inimesena nii palju reisida ja käia?

Tihtipeale küsivad inimesed minult, kuidas ma saan nii paju reisida ja üldse teha. Esiteks tahan tänada oma perekonda, kes on mind kõiges alati toetanud. Ma olen nii supertänulik oma emale, isale, õele ja kõikidele teistele pereliikmetele, ilma nende toetuseta poleks ma nii kaugele jõudnud. Teiseks, tuleb teha seda, mida armastad! Seda, mis on su kutsumus ja mis iganes ka ei juhtuks, kuulata oma südant. Viis aastat tagasi poleks ma iial suutnud ette kujutada, et minust saab maailmarändurist joogaõpetaja ning vabakutseline (ajakirja)disainer ning fotograaf. Tihti seame endale mingid eesmärgid, kuhu PEAME ilmtingimata jõudma, tihtipeale pole need eesmärgid kooskõlas meie hinge soovidega. Kõigest, millest kramplikult kinni hoiame, lahti lastes, ning usaldades, et miski kannab meid õiges suunas ning samas oma südant kuulates, jõuame täpselt sinna, kuhu jõudma peame!

Tahan veel julgustada noori päriselt ka kõikidest võimalustest kinni haarama, mis teele satuvad. Ega need seal niisama ripakil vedele – tuleb reageerida ja tegutseda. Ega need võimalused seal lõpmatult istu! Eriti, kui see võimaldab reisimist. ERASMUSe programm on kindlasti üks kõige lihtsamaid ning  turvalisemaid viise ning elumuutvamaid kogemusi ja see pole sugugi ainus võimalus. Eriti aga tahan julgustada kõikide noorte vanemaid oma lapsi aitama, toetama ning neile kaasa elama. Maailmas toimub küll väga palju koledat, kuid siin on ka palju ilusat! Pidev elu hirmus, et äkki minu või mõne mu lähedasega juhtub midagi, tõmbabki ebaõnne õuele. Seetõttu innustan kõiki akrojoogat proovima. Akrojooga õpetab usaldama, mitte ainult teisi inimesi, vaid ka lihtsalt elu meie ümber. See paneb nägema, et meil tõesti on sõbrad igal pool ja tegelikult inimesed on head, armastust täis olevused ja see, kuidas me neid näeme, on meie enda teha. Täpselt nii, nagu me näeme iseennast, näeme ka teisi meie ümber! Me tõmbame ligi just täpselt seda, mida välja jagame. Armastus peegeldab armastust, viha tõmbab ligi viha, usaldus aga usaldust!

Tundub, et inspiratsiooni, mida jagada, on. Kuidas sinu tegemistel silm peal hoida?

Olen alati kättesaadav e-kirja teel ning valmis vastama igasugustele küsimustele. Lisaks saab tegemisi jälgida Instagramis (hansenkristinphotography) ja Facebookis.