Anu Saagim: adrenaliinilaks, mille eneseületamisest saab, on vägev!
8. aprill 2011, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anu Saagim rääkis ajakirjale Naised oma elu raputanud sündmustest ning põnevatest väljakutsetest ja tõdes, et adrenaliinilaks, mille eneseületamisest saab, on vägev - nagu laine lööb üle pea kokku!
Viimase sellise eneseületamisena tõi ta välja rolli muusikalis «Hull sinu järele» - nimelt ei oska Anu enda sõnul laulda ning ütles esialgu talle pakutud rolli ära, kuid olles pisut marineerinud, võttis väiksema rolli siiski vastu ning lõpuks olevat tunne olnud tõeliselt äge.
Samas on Anu näiteks ära öelnud saates «Tantsud tähtedega» osalemisele, põhjendades loobumist sellega, et ta pole kindel, kas tema närvid peaks sellisele lühiajalisele, kuid väga intensiivsele pingele vastu. «Mul ei saaks olla siis perekonda ega üht või teist tööd. Ma ei oska niimoodi midagi teha, et ma täielikult ei pühendu.»
Noorena põgenes Anu «soveedi suurest vanglast» üle lahe Soome ja elas nii mõndagi läbi, kuid ei andnud kunagi ka kõige hullemates olukordades alla.
Näiteks polnud Anul pärast esimese mehe juurest äratulekut Soomes peavarjugi ning ta võttis vastu esimese pakutud töö bensiinijaamas, kus tuli kaupa vedada - endal polnud juhilubegi, kuid harjutas sõitma ja sai hakkama.
«Olen ikka tahtnud iga hinna eest ise hakkama saada ning eriline teiste õla najal soiguja ma ka pole. Samas on minus alati olnud teadmine, et kui peaksin mingil põhjusel päris sohhu vajuma, siis koju ootab ema mind alati avasüli. See teadmine annab sitkust ikka ja jälle sita seest püsti tõusta ning edasi minna ning kõige kiuste ikka ja jälle veel üritada.»