Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti kokteilisuvi: kurk, kasemahl ja lehmakomm

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
  • Eesti Toidumessil "Sööma!" selgusid parimad suvekokteilid.
  • Võistlejad pidid suvekokteilid segama kohalikest komponentidest.
Eestimaistest koostisainetest suvekokteilide palett - parimad valiti kaheteistkümne kokteili hulgast. | FOTO: Eesti Messid

Kirju kokteilimaailm elab uute rütmide taktis, kus enam ei peeta patuks ka väärikat viskit ja hinnalist konjakit kokteili sisse segada. Veiniajakirjanik ja sommeljee Peep Moorast maitses hiljutisel Eesti Toidumessil "Sööma!" kohaliku maiguga suvekokteile, kuhu oli segatud nii kasemahla, mädarõigast, plombiiri kui ka lehmakomme.

Enamiku kergete, jahutavate, sillerdavate ja kihisevate suvekokteilide juured ulatuvad joogimaailma klassikasse, kuigi nende koostist võivad aeg, riik, maitse või kokteilimeister olla mugandanud kuidas tahes. Nende hulka kuulub näiteks Mimosa: vahuvein apelsinimahlaga, mille ajalugu ulatub 1920ndate Pariisi ja Ritzi luksushotelli, kuid mis on nüüd Ameerika Ühendriikides eriti popp värskendava brantšijoogina. Sorts Grand Marnier’ apelsinilikööri teeb sellest Grand Mimosa, värskelt pressitud apelsinimahla viljalihaga ja šampanjat peetakse selles segus aga parimaks võimalikuks paariks. Ka granaatõunamahl ja vahuvein annavad kena suvemaitselise koosluse.

Või siis Mehhikost pärit kokteil Tequila Sunrise: Tequila apelsinimahla ja piisakese granaatõunasiirupiga. Ning kuubalaste Mojito: rumm soodavee, laimimahla, suhkru ja mündiga või hulk selle alkoholivabu teisendusi. Kas või magusast maasikapüreest, laimist, piparmündilehtedest, mulliveest ja arbuusitükikestest Mojito, mida kunagi soovitas Arteris baarmen Kristo Tomingas. Samuti kuulub suvekokteilide klassikasse Sex on the Beach – viin virsikulikööri, apelsini- ja jõhvikamahlaga. Kõigi nende kokteilide ühiseks oluliseks komponendiks on mõistagi jää ja kokkusegamisel arvestatakse peale maitsemeele sellega, et kangemat kraami läheb sinna vaid pisut, mahla või mullivett aga nii palju, kui kokteiliklaasi mahub.

Aga alkoholivabad? Näiteks suure kino lapstähe Shirley Temple’i nimega kokteil 1930ndatest, mida too ise küll ei armastanud – Ginger Ale ehk ingverilimonaad tilga granaatõunasiirupi, kokteilikirsside ja rohke jääga. Nende hulka võib lisada terve hulga suviseid segusid, näiteks võib sobitada arbuusi- ja greibisiirupit värskelt pressitud tsitruseliste mahla ning mulliveega.

Ideaalses kokteilis on koos magus, hapu, mõru, soolane, kange ja lahja.

Kurk, plombiir, mustikamahl

Eesti Toidumessil "Sööma!" korraldatud parima tänavuse suvekokteili valimistel oli aga jookidel pisut teistsugune, eestimeelsem nägu, kinnitab žüriis osalenud veiniajakirjanik ja sommeljee Peep Moorast. Ennekõike sellepärast, et võistlusreeglid lubasid kasutada peamiselt kohalikke koostisaineid. Mängulisust ja fantaasiat jätkus samuti: kurgi ja tilli kõrval lasid kokteilisegajad käiku näiteks hapukapsamahla, mädarõika, lehmakommid ja tšillipipraviina. Värskendavad, jahutavad ja sooja suvepäeva sobivad tulid aga need kokteilid kõik.

Kurgimaitselise võidukokteili Honey Ashton segas kokku Brit Juhanson Kochi pruulikojast. Tema suvejoogis kohtusid üks praeguse kokteilimaailma lemmikuid džinn, kasemahl ja värske kurk. Teisele kohale jõudis retrolik jäätisekokteil viinaga Spicy MuMuu, kuhu autorid, Butterfly Lounge’i kokteilibaari baarmenid Kristo Tomingas ja Heinar Õispuu suristasid kannmikseris juurde lehmakomme ja tsipakese suus õhetavat mädarõigast. Kolmanda koha saavutas samade meeste Musta Marja Maagia, milles oli muu hulgas mustika- ja arooniamahla ning veidike mustasõstra-piparmündi viina.

Moorast märgib, et talle avaldas muljet neljandaks jõudnud mõnusa piprase noodiga Fantastika, kus Põhjaka astelpajunapsi, laimimahla ja Niliske talu rabarberisiirupi kõrval andis maitset näitleja Tiina Tauraite tšillipipraviin. «Pole just tavapärane, et kokteilis kasutatakse pipraviina. Kuid neile, kes armastavad vürtsist, on see inspireeriv vihje,» ütleb Moorast.

Eestimaise maitsevärviga kokteilides võtsid baarmenid kasutada ka metsase maitsega kuusevõrsesiirupit, mida sobitati rabarberiviina, maasika toormoosi ja rabarberitoonikuga. Samuti ei puudunud pudelireast legendaarne liköör Vana Tallinn, mis segati troopiliseks kokteiliks laimimahla, gaseeritud vee ja apelsiniviiluga.

Konjakile virsik, viskile münt

Kes tahavad järgida praegusi moevoole, võivad suvekokteile segada ka viskist või konjakist, mida muidu mekitakse pigem piiskhaaval kaminatule valgel või õhtusöögi lõpetuseks. Mullu Tallinnas käinud Courvoisier’ konjakimaja saadik Rebecca Asseline mainis, et rariteetsemaid XO (extra old) klassi konjakeid pole siiski mõtet lahedama loomuga pikkadesse jookidesse raisata, kuigi andekad kokteilimeistrid teevad sedagi. Seevastu noort VS (very special) konjakit on sünnis kasutada jääga segujookides küll nii tooniku, ingverilimonaadi, mullivee kui ka puuviljamahlaga. Virsikumahlaga võiks konjaki klapp kokteilikoosluses olla iseäranis hea. Samuti sobib noor konjak hästi värske virsikupüree, virsikulikööri ja bitteriga. Või siis teete kokteili natukesest konjakist ja apelsiniviilust, pikenduseks valate juurde Ginger Ale’i ja jahutuseks purustatud jääd.

Inglismaal, Aafrikas, Uus-Meremaal ja Indias trendibaare juhtinud ning Tallinnas baarmene koolitamas käinud baarmen Tim Etherington-Judge kinnitab, et ka viski lööb kokteilimaailmas laineid. Näiteks kokteilinduse kodulinna New Yorgi baarides armastatakse kokteile teha Bourboni ehk burbooniviskiga. See on ideaalne USA lõunaosariikidest pärit rohke jää, ananassisiirupi ja värske mündiga kokteili Mint Julepi segamiseks. Austraalia moekokteilides eelistatakse tema sõnul aga Single Malti ehk ühelinnaseviskit. Üks sealsete viskisõprade lemmikuid on Blood and Sand – klassika, kus viskile lisatakse veriapelsinimahla, kirsibrändit ja vermutit.

Kokteil Honey Ashton. / Eesti Messid

Honey Ashton

See värske maitsega kokteil kuulutati parima suvekokteili valimistel võitjaks. Loomingulise koosluse autor Brit Juhanson Kochi pruulikojast suutis värske kurgi ja tilli panna hästi kokku kõlama džinni soolakusega. Mesi võimendab kokteilis maitseid, kasemahl mängib tooniku rolli.

Ühele

4 cl Lord Ashton’s Dry Gini (Koch)

2 cl sidrunimahla

1 cl mett (Artisan Honey)

teelusikaotsatäis soodat

8 cl värsket kasemahla (Nopri talu)

4 viilu värsket kurki

veidi tilli

jääkuubikuid

Pane jää, kurgiviilud ja till klaasidesse, ülejäänud koostisained šeikerisse ja raputa läbi. Vala kokteiliklaasi.

Kokteil Spicy Mumuu. / Eesti Messid

Spicy MuMuu

See vahva mädarõikanoodiga magus jäätisekokteil sai suvekokteilide võistlusel teise koha. Iseenesest pole jäätise ja viina sobitamises midagi uut, see oli 1980ndate Eesti NSVs popp, kuid praegu mõjus retrolik kokteililooming üsna moodsalt. Autoriteks Butterfly Lounge’i kokteilibaari baarmenid Kristo Tomingas ja Heinar Õispuu.

Ühele

4 cl Saaremaa Vodkat

1 pall vaniljeplombiiri (Regatt)

2 lehmakommi (Cautes)

4 cl õunamahla (Aura)

teelusikaotsatäis mädarõigast (Felix)

Pane kõik koostisained kannmikserisse ja surista ühtlaseks.

Kokteil Musta Marja Maagia. / Eesti Messid

Musta Marja Maagia

See kokteil tuli suvekokteilide võistlusel kolmandaks. Üsna klassikalise marjase maitsega suvejook, mille segasid samuti Butterfly Lounge`i baarmenid Kristo Tomingas ja Heinar Õispuu.

Ühele

4 cl Saaremaa Mustasõstra-Piparmündi Vodkat

4 cl metsamustikamahla (Karula Mahl)

4 cl arooniamahla (Karula Mahl)

2 cl leedriõiesiirupit (Metakor)

jääkuubikuid

Pane klaasi jää ja lase klaasil jahtuda. Aseta koostisained šeikerisse ja raputa läbi. Tühjenda klaas jääst, vala sinna šeikerist kokteil.

Raputatult, mitte segatult

Ilmselt on kõige kuulsamad kokteili puudutavad sõnad James Bondilt: «Raputatult, mitte segatult.» Esmaklassilisele luurajale kohaselt ei avalda see ilmakuulus spioon numbrikoodiga 007 oma lemmikkokteili Martini retsepti. Vastu luurates võib kinnitada, et klassikaline Martini koosneb 2 osast džinnist ja 1 osast vermutist. Kokteil segatakse kokku jäätükkide sees ja serveeritakse enne jääga jahutatud kokteiliklaasis.

Et Bond tahtis saada jahutatud jooki kiiresti, eelistas ta järsku raputust õrnemale kokteililusikaga segamisele. Paljudes riikides tehakse Martinit viinast, mõrusust lisatakse bitteriga. Aja jooksul on joogi lisandiks kujunenud oliiv või sidruniviil.

Hundijalavesi koos apelsinimahlaga ehk «kruvikeeraja» ei olegi tegelikult klassikalises tähenduses kokteil, vaid hoopis long drink ehk alkoholi pikendamine mahlaga. Viimast võib teha ka maitsestatud toonikuga, kuid ka siis jääb see pikendatud joogiks. Proffide maailmas koosneb kokteil ikkagi kahest alkohoolsest joogist, millest üks on tihti kangem ja teine lahjem. Enamasti lisatakse sinna ka mahla, mullivett või toonikut või teisi maitset või aroomi muutvaid lisandeid.

Paljude jaoks on kokteilide kodumaa Ameerika Ühendriigid – ilmselt küsiksid paljud, mis on inglaste džinni ja itaallaste vermuti kokkusegamisel pistmist ookeanitaguse maaga. Seda enam, et alkoholisortide miksimise ajaloolised juured asuvad kindlalt Vanas Maailmas. Täpsemalt Londonis, kus džinnist ja õllest segatud jooki kasutati alguses väidetavalt hobuste ergutamiseks enne müüki. Sellele segule hakati lisama ingverit ja nii oligi esimene kokteil valmis.

Ühendriikide liidrikoht kokteilimaailma edendajana sai alguse riigi jõukuse kasvu ja üleilmse jõudeelu levimisega. Paljus lükkas kogu maailma kokteilindusele hoo sisse kuiva seaduse kehtestamine Ameerikas 1920. aastal. See tekitas tähtede- ja triipudemaa kodanikes reisipalaviku, et üle maailma kangemat kraami proovimas käia. Ameeriklaste tollane napsilembus ja moodsad džässirütmid põhjustasid turistidele mõeldud kokteilibaaride buumi kõigis maailma metropolides ja hiljem kokteilikultuuri laialdasema leviku massidesse. Paljud nüüdseks klassikaks saanud segud on pärit just neist aegadest.

Rahvusvaheliselt jagataksegi kokteilid baarmenide seas unustamatuteks ja klassikalisteks, mille alla mahuvad kõik vanad ja traditsioonilised segud. Nendele vastukaaluks on uue ajastu joogid, nende hulgas ka moodsad suvevärskendajad. Samuti on levinud kokteilide liigitamine selle järgi, kas neid sobib pakkuda enne või pärast sööki või kogu päeva. Enne sööki serveeritakse tihti kokteile, mis on mõrud või happelised, et tekitada isu; pärast sööki magusaid kokteile, mille üks koostisosa on kindlasti liköör. Kogu päeva sobib tavaliselt serveerida lahjendatud kokteilisegusid, kus mahlade ja toonikute osa ületab poolt kokteili mahust. Mulliga veini ja mahla baasil segatud kokteilid on tihti mõeldud hommikupoolseks äratajaks.

Ideaalses kokteilis on koos magus, hapu, mõru, soolane, kange ja lahja. Meisterlik ja osav baarmen oskab kogu selle maitsegalerii kokteilis esile tuua. Isegi siis, kui palute tal segada midagi oma lemmikmargiga või eelistate hoopis alkoholivaba jooki.

Tagasi üles