Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Jüri Kolk: lühike puhkus, napp nädalavahetus, üürike elu

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Olen haige olnud tunduvalt rohkem rõõmude kui kohustuste arvelt.
Jüri Kolk. | FOTO: Sille Annuk

Laulusalm väidab, et kui mesilind jalast mind nõelas, see oli mu ainuke oht, aga ma söandan – tuginedes isiklikule kogemusele – jääda eriarvamusele. Umbes neljakümne aasta eest lõi mesilind oma mürgise saabli minu tillulillu lallukesse. Ma ei vaidle, olin selle ilmselgelt ära teeninud.

Mäletan koletut melanhooliat, nukrust, millest ei ole siiani paranenud. Oli ju suvi, lubatud suur ja pidulik suvi, kõigi võimaluste aeg. Olin vanaisa ja vanaema juures maal, seal olid mu nõod, kellega saime läbi piisavalt hästi, kõik oleks pidanud olema ideaalne, aga siis ristus mu tee mesilinnu omaga, ning mu jalg paistetas nii üles, et sain küll liibates liikuda, aga teiste tempos ma ei püsinud ja valus oli samuti. Ma ei mäleta, kui palju aega kulus paistetuse alanemisele, aga see tundus olevat terve igavik. Mäletan, et seisin teise korruse aknal, keharaskus vasakul jalal, ja vaatasin, kuidas nõod käratsedes metsa kadusid. Nad tundusid nii noored, elurõõmsad ja kättesaamatud ning ma ise paistsin enesele lootusetult üksildase, allakäinu ja mahajäetuna.

Kahjuks on see muster mu hilisemas elus visalt kordunud. Kui palju koolivaheaegu olen ma tõbisena maas lamanud, kui palju nädalavahetusi kulutanud nina pühkides ja silmi valguse eest peites. Tuleb ju tuttav ette – tunned neljapäeval, et tervis on käest, aga pead kuidagi töönädala lõpuni vastu, vaarud koju, kõigud kaks päeva lävepakul näruse elu ja põrgu eeskoja vahel, ning paraned esmaspäevaks parasjagu nii palju, et ennast taas – kohusetunde ja rumaluse järeleandmatule käsule kuuletudes – tööle vedada ja kuidagimoodi ka see nädal vastu pidada. Minuga on seda juhtunud tüütuseni. Alatasa oli miski nii pakiline, vajas nii hädasti tegemist, nõudis just minu puudutust.

Töö sai enamasti tehtud, tükid õpitud, ainult kauaoodatud ja palavalt igatsetud puhkepäevad kippusid lörri minema. Vapra tahtepingutusega vedasin ennast läbi kohustuste, et kustuda vahetult enne neid väheseid kauneid hetki, mida elu mulle pakkuda kavatses. Noh, ei olnud see asi tegelikult päris nii hull, aga ometi on tõsi, et olen haige olnud tunduvalt rohkem rõõmude kui kohustuste arvelt. Ja – olen seda teistelt uurinud – see tähelepanek ei käi ainult minu kohta. Muidugi, tõsiseltvõetavat statistikat mul oma mulje kinnituseks pakkuda ei ole, ehk on see tõesti pettekujutelm, eks ma olen ka teinekord koolist puudunud ja haiguslehti võtnud.

Kui palju koolivaheaegu olen ma tõbisena maas lamanud, kui palju nädalavahetusi kulutanud nina pühkides ja silmi valguse eest peites.

Samas, isegi kui nõustuda lauluga selles küsimuses, et mesilinnu nõelamine oli ehk tõesti minu ainuke oht (haigused võib laias laastus liigitada samasuguse mööduva tervisehäda alla, lihtsalt mesilinnukese asemel on mõni viirus), siis tegelikult oli mesilase sõnum ikkagi komplekssem – see oli ja on tõuge korralikuks SWOT-analüüsiks (strengths, weaknesses, opportunities, threats). Ohud: suredki ära, mädanebki jalg alt vms; võimalused: saad paratamatult aega oma elu ja eesmärkide üle järele mõelda, plaane seada ja käitumismustreid vaagida; nõrkused: kehv on olla; tugevused: õpid üha paremini elama oma pea sees, leidma rõõmustavaid ja kasulikke hobisid, mis on jõukohased ka sellel närusel hetkel.

Igal juhul on puhkus lühike, nädalavahetus napp, elu üürike ja teinekord jäävad mingid saavutused või rõõmud kättesaamatuks. Samas aitab mesilind, tunnustatud zen-õpetaja, arendada edasi Henry David Thoreau kuulsat ütlust: «Milleks see kiire, mis kuhugi ei vii?» Uus versioon võiks kõlada nii: «Milleks see kiire, mis viib kuhugi?» Me ei taha ju jõuda lihtsalt kuhugi, tahame pääseda paika, mis vastab kaunis täpsetele nõudmistele. Mesilind annab aega teekonna kaardistamiseks. Enamasti, paraku, millegi meeldiva või tõesti olulise arvelt.

Tagasi üles