Kui sa elad palgapäevast palgapäevani ja raha tundub alati sõrmede vahelt kaduvat, siis oleks tark võtta oma igapäevased harjumused ning vaadata, palju need sulle tegelikult maksavad.
Tosin tillukest elustiilimuutust, mis aitavad säästa hulga raha
6. juuni 2017, 18:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Quoras räägivad inimesed reaalsetest muutustest, mida nad on oma elustiilis teinud ning mis on kokkuvõttes aidanud neil kõvasti raha kokku hoida.
- Tee vahe selgeks: säästa euro või säästa teatud protsent. Pea meeles, et 5 protsenti 10 000 eurot maksva asja pealt ei ole sama, mis võita 5 protsenti 10 euro pealt, kuigi aju võib tahta jätta muljet, et tegemist on sama asjaga. Ära muretse 20 senti odavamate makaronide pärast nii palju, pane see energia 20 protsenti odavama auto/korteri jms leidmisse – säästetud raha eest saad sa hunniku spagette osta.
- Tee ise. Paljud teenused, mida sa sisse ostad – lihtsamad torutööd, remontimine, õmblustööd, kokkamine – on tegelikult täiesti omandatavad oskused. Lisandub rahuldus isetehtust ning ka salajane treening!
- Harjuta rahulduse edasilükkamist. Meelepärase asja kohese ostmise asemel salvesta see ja otsusta ostmine alles päev hiljem. Ära osta impulsi ajel.
- Poodle ja arvuta. Alati, kui oled ostmas midagi kallist, mõtle asjale nii: kas selle asja omamine viie aasta pärast teeks mind sama rõõmsaks, kui see, et ma panen praegu selle 1000 eurot säästukontole, kus see kasvaks ja mul oleks viie aasta pärast näiteks 1600 eurot?
- Ära kuluta liialt lihtsalt staatuse nimel. Veeda vähem aega laialt kulutavate sõpradega, kes võtavad ette liiga kalleid meelelahutusi. Sa võid armastada suusatamist, aga see ei tähenda, et sa pead sõitma Šveitsi kõige kallimasse kuurortisse puhkusele.
- Hoia kulutustel silma peal ning säti sisse otsekorraldused. Võta appi mõni eelarveäpp ning ole alati superkindel, et kõik arved on makstud. Arvetele, mis on igal kuul sama suured, sea sisse otsekorraldused, nii ei pea sa ka kunagi muretsema, kas üür on makstud.
- Valmista road nädalaks ette. Leia üks söök, mis võib sul mitu päeva järjest sama olla – olgu selleks (tervislik) hommiku- või õhtusöök. Suure koguse ette valmistamine aitab säästa raha ja aega, lisaks väldid igapäevast stressi «mida lõunaks süüa?». Mõtle asjale nii: kui sinu töötund maksab 10 eurot, nädalaks lõunate ettevalmistamine võtab umbes tunni, kuid sa säästad tööpäevas vähemalt 15 minutit. Kokku oled sa loonud aastaga 650 euro väärtuses rohkem aega, mida produktiivselt kasutada – rääkimata rahast, mida sa nii kokku hoiad. Aastane rahasääst võib nii olla meeletu!
- Tea, millal tasub kvaliteetsetesse toodetesse investeerida. Ära hoia raha kokku asjadelt, mida sa kasutad palju, eriti neid, mis aitavad sul tööd teha ja luua või hoida võimet teha ja luua – arvutid, voodid, noad, töötoolid jms. Jah, nii saab raha kokku hoida.
- Kuluta ainult seda raha, mis sul on. Kuula oma deebetkaarti, mitte krediitkaarti ja tema valesid. Kui sul pole seda summat arvel, siis sa ei saa seda kulutada. Krediitkaardid püüavad panna sind uskuma, et sul on raha, kui sul seda tegelikult pole.
- Lõpeta südaöösel. Võta appi tudengitarkus – raha säästmiseks ära tarbi pärast südaööd midagi muud peale vee. Nii võid säästa end mitte ainult pohmellist, vaid ka öistest söömistest, südaöistest šopingutuuridest internetis jms. Võta omaks teadmine, et su keha peaks sel ajal magama, järelikult pole sul mingit tegelikku vajadust midagi öösel tarbida. Samas ei hoia see strateegia sind eemal sotsiaalsest elust, ei sunni sind kitsikusele, vaid lihtsalt aitab vältida mõttetuid kulusid.
- Kasuta «viie küsimuse reeglit». Vajad või tahad? Kas sa tõesti vajad seda? Kas sa näed end seda kasutamas? Kui sageli? On see aega väärt?
- Ole rahul sellega, mis sul juba on. Õpi tahtma neid asju, mis sul juba on. Asjade omamine pole võistlus, mida keegi saaks võita, kuid kui sa õpid olema rahul olemasolevaga, on see võti säästmise poole.