Tuleb sulle tuttav hommik, mil külmast lõdisev ja purupahane partner sind tigedalt põrnitseb ja sa tead – jälle kiskusid sa läbi une kõik tekid endale...? Kindlasti oled sa mõelnud, miks sa küll seda teed ning soovinud, et ei oleks läbi une oma kallima suhtes nii hoolimatu.
Elite Daily vahendab aga uuringut, mis võib anda sulle vastuse, miks sa oled just selline nagu oled. Uuringus osales üle 2000 inimese ning selgus, et inimesed, kes jagasid üles kasvades kaisukaga voodit, on suuremad tekivargad kui need, kes said uhkes üksinduses magada.
Tuleb välja, et kui sa lapsena kuhjasid oma voodisse kaisuloomi või -nukke, on see seganud su uneharjumusi ning häiritud on unekäitumine ka täiskasvanueas – näiteks kipud sa tekki endale kahmama. Kõige paremini on õppinud aga magama inimesed, kes magasid ka lapsena üksinda ning ilma segavate lemmikloomade, nukkude, kaisukate, spetsiaalsete kaisutekikeste või -karudeta. Nemad ka norskavad vähem, ei vähkre nii palju, ei ärka nii sageli üles, ei kõnni unes ega näe õudusunenägusid.
Inimestest, kes «varastavad» tekke, magasid lapsena 35 protsenti nukuga, 31 protsenti kaisukaruga. Uuringust küll ei selgu, miks see nii on, kuid artikli autor, kes on samuti tekivaras, meenutab, et ta harjus lapsena magama alati midagi kallistades. See võib olla üks põhjus, miks ta tekki kahmab – et midagi kaissu haarata.