Kas küünte lõhenemine ja juuste väljalangemine on tingitud kurnavast talvest, vitamiinipuudusest või hoopis mõnest haigusest?
Lõhenevad küüned, väljalangevad juuksed
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
3. aprill 2011, 10:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel, kui küüned kipuvad tavapärasest rohkem murduma ja lõhenema ning pead kammides või duši all käies jääb pihku pahmakas juuksekarvu, tuleks esmalt mõelda, ehk on viga eluviisis.
Vahel piisab olukorra muutmiseks täisväärtuslikust toidust ja tervislikest eluviisidest, töö ja puhkuse õigest tasakaalust. Juustega seonduv on sageli põhjustatud emotsionaalsest pingest, mille leevenedes kaovad ka kaebused.
Talvel ja varakevadel võiks ennast turgutada väikese vitamiinikuuriga, pikaajaline toidulisandite tarbimine pole aga vajalik ega ka tervislik, leiab Tartu Ülikooli kliinikumi dermatoloog Maire Karelson.
Arstile tuleks minna siis, kui n-ö leebemad vahendid tulemusi ei anna. Perearst aitab leida põhjuseid ja seoseid, millest võib häda olla tingitud, ning suunab vajadusel naha- vm eriarsti vastuvõtule.
Karelsoni sõnul on juuste suurenenud väljalanguse põhjused sageli seotud endokriinsete haiguste ja ainevahetushäiretega. Klassikaliseks näiteks on kilpnäärmehaigused, mille korral esineb juuste väljalangust 33–50 protsendil haigetest.
Juuste väljalangemist soodustavad Karelsoni jutu järgi veel mitmed tegurid: rauavaegus, pärilik või omandatud tsingipuudus, maksa- ja neeruhaigustest tingitud valguvaegus, ülemäärane dieet, krooniline nälgimine.
Mitmed kroonilise iseloomuga haigused, nagu erütematoosluupus, dermatomüosiit, põletikulised soolehaigused, nakkushaigused (süüfilis jt), on samuti seotud juuste hõrenemisega. Lühiajalist juuste väljalangemist esineb sünnituse, verekaotuse ja operatsioonide järel.
Ravimitest tingitud juuste väljalangus algab 6–12 nädalat pärast ravi alustamist, see sõltub annusest, progresseerub ravi jätkamisel ja taaspöördub selle lõpetamisel. Juuste väljalangust võivad põhjustada androgeensed hormoonid, vererõhu- ja rütmihäirete ravimid, krambi-, depressiooni- ja hüübimisvastased ravimid.
Psoriaasi ravis kasutatav atsitretiin lühendab karva kasvufaasi ja põhjustab märgatava juuste hõrenemise, mis taastub pärast ravi lõpetamist.
Küünte muutused võivad olla seotud mõne nahahaigusega (näiteks psoriaas, lihhen jt). Aktiivse eluviisi juures peab küünemuutuste korral arvestama ka jalatsite hõõrdest ja survest tingitud küüneplaadi kahjustusega ehk teisisõnu – muutus on, aga haigust polegi, nendib doktor Karelson. Samuti mõjutavad juukseid ja küüsi ealised iseärasused.