Söö sibulat ja kala!

Foto: SCANPIX

Eestlaste kehva iivet tuleks kohe tõstma hakata. Lisaks kevadistele õhuvannidele soovitab toitumisteadlane Mai Maser üle vaadata igapäevase menüü.

Kõige parem ergutaja on kevadine õhk. Mine välja, kõnni, naudi päikest ja tunned, kuidas veri vem­meldama ja hormoonid möllama hakkavad, lausub emeriitdotsent Maser. Iibe parandamise esimeseks eelduseks on hea tuju.

Head tuju aitab luua ka hea toit, mis aitab kaasa serotoniini ehk õnnehormooni tekkele. Selleks on vaja süsivesikuid, mida saab puuviljadest, leivast ja pudrust, aga juurde on vaja ka head valku. «Õnnehormooni tekke aspektist on olulisim piimavalk.

Nii et kui tahad olla kevadel õnnelik ja aktiivne, siis söö juustu,» soovitab Maser. Ja paneb südamele: kõike tuleb süüa tasakaalustatult ja mõõdukalt. Ainult juustu söömine kedagi õnnelikuks ja seksuaalselt aktiivseks ei tee. Heaks serotoniini tekke soodustajaks peetakse ka punast rooibose teed, mis on kofeiinivaba ning vitamiinide- ja mikroelementiderikas.

Mai  Maser  soovitab

• Tarvita mitmesuguseid õlisid, eriti kalamaksa- ja nisuiduõli. Neis leidub rohkesti rasvküllastunud vitamiine, eelkõige E-vitamiini, mis aitab kaasa sugurakkude tekkele, hoiab ära seemnerakkude arenguhäired, viljatuse ning annab organismile kaitsejõudu.

• Kasuta roogade maitsestamiseks rosmariini, sest seda meeldiva lõhnaga taime peetakse heaks stimulaatoriks.

• Söö arbuusi, sest see on hea kiudainete allikas, ehkki sisaldab palju vett. Arbuusis on ka tsitruliini, mis laiendab veresooni; seda peetakse toimelt sarnaseks erektsiooniravimitega.

• Kuni 15 mg tsinki tuleks ööpäevas igal juhul toidust saada. Söö maksa, liha, muna, juustu, piima, jogurtit, aga ka pähkleid, rosinaid, tomateid, idandeid. Tsink aktiveerib suguhormooni testosterooni teket ja tugevdab lihaseid. Kõige enam tsinki saab aga austritest. Muide, meeste eesnääre on väga tsingirikas.

• Seleeni, mis meeste sugurakkude tekkeks ehk spermatogeneesiks vajalik, saab hulgaliselt kalaroogadest, pähklitest, juustust jm.

• Rasvarikkad kalad sisaldavad A-vitamiini, mis peale nägemise tervise vajalik ka sugurakkude moodustumiseks ja loote normaalseks arenemiseks. Sööge kala vähemalt kaks korda nädalas.

• Idud on äärmiselt kasulikud kevadsalatiks, sest neis leidub väga palju vitamiine ja mineraale. Idanevas seemnes leidub elujõudu palju rohkem kui teras; eriti tsinki, E-vitamiini, kuid ka seleeni.

• Sibulale, nagu ka küüslaugule, omistab rahvasuu vägevat toimet, kuid ennekõike on neil köögiviljadel tänu fütontsiididele viirustevastane ja mikroobe hävitav toime.

• Mehed tarvitagu pärmi, sest pärm on B-vitamiinide ja seleenirikas. Lisa joogiveele teelusikatäis pärmiga segatud suhkrut – see annab tugevasti toonust.

• Viigimarjad sisaldavad mineraalaineid – tsinki, mangaani, magneesiumi, E-vitamiini. Süüa eelistatult toorelt.

• Paprika, tšillipipra ja teiste teravamaitseliste taimede tarvitamine lisab väge, neid peetakse ainevahetuse kiirendajaks: muutub vereringlus, palgele tekib puna, huulte kerge tursumine ning seksuaalne erutus. Pidage aga meeles: mis kõrvetab keelt, kõrvetab ka magu!

• Kui on puudus optimismist ja vaevab väsimus, võib organism vajada rauda. Seda saab petersellist, spinatist ja maasikatest, ent kõige paremini omastab organism rauda loomalihast, maksast ja veretoodetest. Raud parandab ka sugurakkude tervist.

• Heaks ergutiks on pokaal šampanjat või punast veini.

Õgimine  teeb  loiuks

«Kui arvatakse, et ainult taimne toit on tervislik, siis see pole nii,» rõhutab Mai Maser. «Soovitatavate toitude rida on väga pikk, puudujääk on sama halb kui liialdamine. Organismil on vaja kõike, kuid mõõdukas koguses.

Liigne õgimine teeb loiuks ja uimaseks, pikka paastu ei pea ma samuti sugugi õigeks. Kasutage peeneid kokakunsti nippe! Heas restoranis on ju portsjonid väikesed, aga road kaunid, pakkudes palju nii ihule kui ka hingele.

Ärge sööge bensiinijaamas kiirustades hamburgerit, vaid leidke iga päev aega, et istuda, lõõgastuda ja nautida head toitu! Veel parem, kui teha seda toreda kaaslasega.»