Tasub teada: kuidas end veebipettuste eest kaitsta?

Dagmar Lamp
, Postimehe naisteportaali juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pexels / CC0 Licence

Me võime arvata, et tänaseks teavad kõik, kuidas end veebipettuste eest kaitsta, kuid tegelikkuses see pole nii. Tehnoloogiad ja petturite võtted arenevad pidevalt. Eriti haavatavad on lapsed ja vanurid, kelle jaoks on internet uus ja avastamata territoorium, kirjutab TF Banki Laenukool.

Kuna inimesed ei käi veebis ainult meelt lahutamas ja suhtlemas, vaid ka erinevaid kooli, töö, tervise ja rahaga seotud asju ajamas, võib veebipettuse ohvriks langemisel olla väga tõsised tagajärjed. Selle pärast tutvustabki Laenukool mõningaid rusikareegleid, millest kinni pidades on sinu ja su lähedaste vara ja identiteet kindlamalt kaitstud.

Kasuta viirusetõrjeprogramme.

Muretse oma arvutile usaldusväärne viirusetõrjeprogramm. Kasuta seda arvuti, veebilehtede ja väliste seadmete skaneerimiseks. Viirusi aitab vältida ka kahtlaste lehtede mitte külastamine, tundmatute failide allalaadimisest hoidumine, programmiuuenduste tegemine ja internetiühenduse turvamine. Kui soovid eriti kindel olla, lülita arvuti vooluvõrgust või internetist välja ajaks, mil sa seda ei kasuta. Kindlasti kontrolli ka oma nutitelefoni ja tahvelarvutit, kas need on pahavara eest kaitstud.

Loo tugevad salasõnad.

Oma salasõna on sul praktiliselt igal leheküljel, mida igapäevaselt külastad. Kaitsmaks isiklikke andmeid ja konto sisu, loo tugev parool. Selleks kasuta numbreid, sümboleid ja erineva suurusega tähti. Kindlasti ei tasu igal pool ühte ja sama salasõna sisestada. Vaheta seda erinevates keskkondades regulaarselt. Ühtlasi ei tohiks sa ka oma ligipääse kuhugi kirja panna ning kaasas kanda. Kui vähegi võimalik, väldi paroolide salvestamist arvuti mällu. Kindluse mõttes määra ka arvutile endale ligipääsukood. Ära jaga kellegagi, ei lähedase ega võõraga oma salasõnu. Kui mõni ettevõte või selle esindaja peaks neid küsima, siis tea, et tegemist on petturiga. Kui võimalik, kasuta enda isiku tuvastamiseks ID-kaarti, mobiili-ID või kahetasemelist autentimist.

Ole ebatavaliste e-mailide suhtes ettevaatlik.

E-maili pettused on kõige levinum ja lihtsam skeem inimese identiteedi või vara varastamiseks. Kahtlustavalt tasub suhtuda igasse kirja, mis soovib saada sinu isiklikke andmeid ja parooli. Kui sa pole päris kindel, kellega on kirjasaatja näol tegu, siis parem ära ava kirja ega selles olevaid linke ja manuseid. Veel parem oleks sellised kirjad kohe ära kustutada. Suureks ohumärgiks on ka kehv keeleoskus ning viitamine isikutele või tegudele, millega sa pole seotud. Näiteks, kui keegi kirjutab sulle, et sinu vanaonu Rootsis jättis sulle päranduse, siis käi enne kirja avamist või sellele vastamist mõtteis oma sugupuu läbi. Sama kehtib ka igasuguste arvete ja lepingute kohta.

Sotsiaalmeedias pole kõik sinu sõbrad.

Sotsiaalmeedia on tore ja põnev koht, kuid see pole koht, kus eraisikuna raha teenida. Ühtlasi ei võta ükski tõsiseltvõetav ja aus firma sinuga Facebooki või Twitteri kaudu ühendust, et pakkumist teha. Ettevaatlik tasub olla ka erinevate gruppidega liitumisel ning oma postitustes info jagamisel. Soovitatav oleks oma sotsiaalmeediaprofiilid teha privaatseks ja ka siis jälgida oma postituste sisu. Nendest võivad välja tulla sinu eelistused, tarbimine, elukoht ja igapäevane liikumine. Selline info on petturile heaks baasiks sinult raha välja petmisel või sinu tagant varastamisel.

Jälgi ja kontrolli oma laste tegevust internetis.

Kui sul endal on kõik kontrolli all, siis lastega tuleks ikkagi veel eraldi maha istuda. Nad kasutavad teistsuguseid rakendusi ja külastavaid muid lehekülgi kui sina ning tihti koos omaealistega. Neid veebiturvalisuse teemadel harides aitad vältida ebaturvalisi olukordi nii nende kui enda jaoks. Peamine, mida lapsed peaksid teadma on, et internetis ei tohi kellegagi jagada oma paroole, kooli nime ega elukoha aadressi. Eriti suurt tähelepanu tuleks pöörata pildimaterjali jagamisele. Ta ei tohiks ka avalikult levitada midagi oma vanemate või teiste lähedaste kohta. Ühtlasi peaks ta kõik internetiostud sinuga eelnevalt läbi arutama.

Hoia oma krediitkaardiandmeid hoolsalt.

Internetist ostes proovi hoiduda oma krediitkaardiandmete sisestamisest ja kasuta parem vahendajaid nagu PayPal või virtuaalne krediitkaart. Kui aga krediitkaardi andmete sisestamine on vältimatu, tee enne põhjalik otsing internetis müüja ja tema klientide tagasiside kohta.

Turvalist surfamist!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles