Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kas te tõesti ei leia trenniks aega?! Võtke siit eeskuju!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Aega tuleb võtta sealt, kus seda vähese võimalusena võtta annab - hommikuist!
  • Tööpäevajärgsed treeningud on lühikesed, intensiivsed, kontsentreeritud.
  • Nädalavahetustel peab aega planeerima nii, et vabad päevad trenni nahka ei lähe.
  • Tahtmise korral saab ka tööl käimise ühendada sportimisega.
Eesti Posti vastne juhatuse esimees Joona Saluveer mullu Rootsis Kalmaris oma elu esimese triatloni lõpetamise järel. | FOTO: Joona Saluveeri erakogu

Joona Saluveer on rohkem kui poolteist kümnendit juhtinud suuri ettevõtteid Leedus, Lätis ja Eestis, ent ometi leidnud aega ja võimalust, et ka kõvasti sporti teha. Tema tulemus üliinimeste alal on koguni nii tugev, et Eestis on sellest kõvemini jaksanud vaid väga vähesed. Kuidas ta küll pingsa töö kõrvalt seda suudab?

Eelmine, kevadpühaga alanud nädal sai Joona Saluveeril hoo sisse varakult, õige pisut pärast päikesetõusu. Ta tõusis juba kell kolmveerand kuus. Kuid mitte seepärast, et Eesti Posti uue juhina oleks tulnud vaba lisapäeva nahka läinud töökohustusi meeleheitlikult tasa teha. Lõppeks on Saluveer (38) ikkagi kogenud juht, vastutanud tervelt viis aastat Omniva Läti äriüksuse asjaajamiste eest ning enne seda vedanud tosin aastat Eesti ettevõtteid Leedus, sealhulgas Hawaii Expressi spordikauplusi.

Varase ärkamise põhjus seisnes selles, et enne tööpäeva algust oli vaja ilmtingimata trenni jõuda. Ees ootas 35 kilomeetri pikkune rattasõit.

Kui juhid suurt ettevõtet, mille eesotsas tuleb nõukogu liikmeile näidata majandustulemusi, ent soovid samal ajal saavutada isiklikus elus ka sportlikke tulemusi, ei jäägi sageli muud üle, kui võtta aega sealt, kust seda vähese võimalusena võtta annab – hommikust. Saluveer teeb seda sageli kaks-kolm korda nädalas. Ega vähemaga toime tulekski, sest ala, mida ta harrastab, on ajamahukas – täispikk triatlon.

«Mul ei ole näiteks vaja poolteist tundi ujuda, mulle piisab basseinis ka lühematest intensiivsetest trennidest,» ütleb Joona Saluveer. «Samuti ei ole ma näinud mõtet sõita rattaga kuus ja pool tundi ehk kakssada kilomeetrit.»

«Spordile või ükskõik millisele hobile – kõige jaoks leiab aega. Kui aega planeerida,» kinnitab Saluveer. «Kui hommikul on valge, ei takista miski päeva varem alustamast.»

Triatlon ei ole Saluveerile harrastus, kus ta rahulduks pelgalt distantsi läbimisega. Ei, ka aeg on tähtis. Tema viimaste aastate suuremaid unistusi oli saavutada täispikas triatlonis (3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42 km jooksu) aeg alla kümne tunni. Mullu suvel Barcelonas, elu teisel Ironmanil, ta oma unistuse täitiski – ja võimsalt. Ta parandas tunamullu Rootsis Kalmaris saadud aega ligi tunniga. Tema uuest tippmargist 9:16.49, mis andis Barcelonas 76. koha, on suutnud Eestis kõvema tulemuse teha vaid 17 meest.

Nii kõva aega pole lihtne saavutada pingsa töö kõrvalt. Aga see on siiski võimalik, veenab Saluveeri resultaat.

Reisid sasivad plaane

Täispika triatloni ettevalmistus ei tähenda, et enamik ärkveloleku ajast, mida ei sisusta töö või söömine, tuleb veeta ujulas, sadulas või joostes. Praegu, kevadel, treenib Saluveer kuus kuni kaheksa tundi nädalas, mis on tavaline tubli harrastaja koormus, ei enamat. Mõned trennid teeb hommikul, aga enamasti harjutab pärast tööd. Kuid ka siis mitte liiga pikalt. Tavaliselt tunnikese või veidi rohkem. Need on enamasti kontsentreeritud, intensiivsed harjutuskorrad. Kui on vaja teha pikemaid treeninguid – ja triatloniks on tingimata vaja –, võtab ta nendeks aega nädalavahetustel. Aga ikka arvestusega, et sportimine kogu nädalavahetust ei rööviks: ka laupäeval ja pühapäeval läheb ta harjutama kas hommikul vara või vastu õhtut, et päeva parem osa jääks muudeks isiklikeks toimetusteks.

«Naine on mul siiamaani olnud toetav,» kiidab Saluveer.

Aga suure ettevõtte juhina pole alati võimalik olla oma aja peremees. Eesti Posti juhi amet nõuab palju reisimist. Eelmisel nädalal tuli veeta mitu päev Taanis, lõppev töönädal möödus täies pikkuses Hiinas. Sellised komandeeringud, tunnistab Saluveer, löövad plaane sassi. Rääkimata kauge reisiga kaasnevast suurest ajavahest. «Lihtne selle pealt trenni teha ei ole,» nendib Saluveer. Ometi pistab ta ujumis- ja jooksuvarustuse alati reisikohvrisse, et hommikul või õhtul, millal vaid vaba tunnike tekib, saaks trenni ära teha.

Teinekord püüab ta isegi rutiinset töölkäimist sportimisega siduda. Näiteks Riias, kus ta on elanud töö tõttu aastaid ja veedab veelgi nüüdki, kui põhitöö asub Tallinnas, endiselt osa aega, jääb ta elukohast Omniva peakontorisse kaheksa kilomeetrit. See on piisavalt pikk vahemaa, mida läbida autoga – aga milleks? Riias on ju tipptundidel meeletud ummikud. Nii on ta korduvalt läinud tööle jalgrattaga ja naasnud sealt joostes, järgmisel hommikul suundunud tööle taas joostes ning tulnud õhtul koju rattaga.

Tagatipuks aitab tööpäeva lõpus tehtav treening, olgu see või väikse tiiruga tehtav rattasõit koju, pea töistest probleemidest puhtaks lüüa. «Ma ei mäleta, et oleksin trennis mõelnud kunagi tööasjadele,» lausub Saluveer. «Seal oled omaette, võitled tuule või iseendaga.»

Sõna, mis jäi kummitama

Armastus ajamahuka kestusspordi vastu tekkis Saluveeril aastate jooksul samm-sammult. Nooruses harrastas ta ujumist, tuli ülemöödunud kümnendi keskel Tartu meistrivõistlustel paaril korral isegi medalikohale. Tollane ujumiskogemus kulub nüüd marjaks ära, võimaldades ujumistrennide arvelt aega kokku hoida. Koolitee lõpus, kui ujumine vajus ülikoolilinnas varjusurma, hakkas Saluveer tegema viievõistlust, milles jõudis korra koguni noorte MM-võistlustele Austrias. Seal tuli leppida kohaga viimase kolmandiku hulgas.

Ujumistrennis oli ta kuulnud esimest korda sõna «raudmees». «See kõlas vägevalt,» meenutab ta. Raudmees, ingliskeelsest sõnast ironman, tähistas toona – ja tähistab siiani – triatleeti. Triatlon oli tollal, veerand sajandit tagasi uus ala, ja triatloni läbimine tundus midagi sellist, mida suudavad vaid üksikud üliinimesed. Raudmehe-sõna, ei salga Saluveer, jäi teda pikalt saatma ja kummitama. «Olen sealt peale terve elu mõelnud, et tahaks ka triatloni ära teha ja patsutada endale õlale, et olen Ironman,» tunnistab ta.

Eelmise kümnendi teisel poolel Leedus Hawaii Expressi kauplusi juhtides sai Saluveer sina peale rattasõiduga ning viimase kümnendi vahetusel nakatus jooksupisikuga. Maratonidebüüt 2010. aastal Stockholmis lõppes tagasihoidliku ajaga 4:11. Kuid juba kahe aastat pärast viis ta isikliku rekordi 3:17-ni ning sellest omakorda kaks aastat hiljem murdis Tallinna maratonil kolme tunni piiri, olgugi napilt – aeg 2:59.37. Üks suur eesmärk sai täidetud.

Ja kohe järgmine eesmärk püstitatud: triatlon alla kümne tunni.

Sellise eesmärgi nimel tuleb tööd teha, aga mitte tuimalt rassides, vaid vastupidi – läbimõeldult. Saluveer, kes on lõpetanud Riias Stockholmi rahvusvahelise majanduskooli ning Tartu Ülikooli strateegilise ärijuhtimise erialal, uuris erialakirjandust, kuidas targalt harjutada. Sest aega ju nappis. Kõige kiitvamat tagasisidet, märkas ta internetis, said ameeriklase Don Finki soovitused (vt kõrvallugu). Neid otsustaski ta järgida. Kuid mitte pimesi. Ikka võimaluste ja enesetunde järgi Finki soovitusi korrigeerides. «Mul ei ole näiteks vaja poolteist tundi ujuda, mulle piisab basseinis ka lühematest intensiivsetest trennidest,» ütleb ta. «Samuti ei ole ma näinud mõtet sõita rattaga kuus ja pool tundi ehk kakssada kilomeetrit.» Kuigi Saluveer kasutab ka pulsomeetrit, kuulab ja arvestab ta ennekõike siiski enesetunnet.

Ja tulemus ei lasknud ennast oodata. Juba oma elu teisel triatlonil Barcelonas jõudis Saluveer sihile. Ta imestab siiani, et suutis triatlonis eesmärgiks seatud kümne tunni piiri alistada palju kiiremini ja kergemini, kui läks maratonis kolme tunni piiri murdmisega.

Aga kuhu edasi?

Tihe konkurents

Saluveer oleks tahtnud pääseda tänavu sügisel maailmakuulsale Hawaii Ironmani jõuproovile, triatleetide MMile, kuid natuke jäi puudu. Selleks oleks ta pidanud mullu Barcelonas oma tippmarki püstitades läbima distantsi kolm-neli minutit veel kiiremini ning jõudma kolm kohta ettepoole – siis oleks ta MMile pääsemiseks vajalikud punktid kokku saanud. Nii on ta valinud tänavu kaheks peastardiks augustikuise täispika triatloni Hollandis Maastrichtis ning septembrikuise poolpika triatloni MMi USAs Tennessees.

Aga vaevalt õnnestub Maastrichtis tugevat tulemust saavutada, annab Saluveer endale aru. Esiteks pole sealne rada nii kiire, nagu on Barcelonas, ja teiseks: töökoha vahetus ning elukorralduse muutus on sportlikud plaanid sel aastal pisut rööpast välja löönud. Nõnda on ta seadnud eesmärgiks saada Maastrichtis aeg alla 11 tunni.

«Kuna Hawaiile saamine ei ole tõenäoline, ei näe ma põhjust end Maastrichtis surnuks joosta ja sõita,» lausub Saluveer. «Pigem naudin melu ja võistlust. Alati ei pea rekordit tegema.»

Aga see ei tähenda, et Hawaii Ironman, maailma kõige-kõige kõvemate raudmeeste mõõduvõtt, oleks seoses Eesti Posti juhi ametiga päevakorrast maas. Saluveer kavatseb sinna pürgida järgmisel aastal, mil jõuab uude, 40–44-aastaste vanuseklassi. See on sama konkurentsitihe nagu tema nüüdnegi, 35–39-aastate vanusegrupp. Õigupoolest ongi need kaks vanuseklassi maailmas osavõturohkeimad. Aga tuleval aastal kuulub ta 40–44-aastaste hulgas noorimate hulka. Ta arvestab, et see võib anda eelise.

Kõik muu oleneb sellest, kuidas õnnestub tal suure ettevõtte juhi ameti kõrvalt treeninguteks aega leida ja planeerida. Seni on õnnestunud, ja edukalt.

Parimad tulemused

Joona Saluveeri edukaimad stardid

Täispikk triatlon

9:16.49 (Barcelona 2016)

10:12.34 (Kalmar, Rootsi 2015)

Maraton

2:59.37 (Tallinn 2014)

3:04.21 (Barcelona 2014)

3:05.58 (Madrid 2014)

Poolmaraton

1:23.46 (Rakvere 2014)

1:24.32 (Narva 2014)

Vähima ajaga suurim kasu

Ameeriklane Don Fink, kellele isiklik tippmark täispikas triatlonis on 9:03, on kahe kümnendi kestel juhendanud veebi teel sadu triatleete ja maratonijooksjaid viiel kontinendil. Ta paneb rõhku sellele, et treeningud oleksid maksimaalselt tõhusad ning sobituksid inimese muu elulaadiga. Fink peab oluliseks, et sportliku edu nimel ei ohverdataks karjääri ega perekonda. Seega arvestab ta treeninguplaane koostades ennekõike seda, et võimalikult vähese ajakuluga saaks võimalikult hea tulemuse. «Igal inimesel on nädala jooksul treenimiseks piiratud arv tunde,» seletab Fink oma kodulehel. «Trikk peitub selles, kuidas treenida nii, et inimene saaks nendest piiratud arvul tundidest maksimaalse kasu.» Ta ei pea oluliseks koguda lihtsalt treeningumahtu, olgu tunde või kilomeetreid, vaid arvestab treeninguplaanide koostamisel igaühe isiklikke eesmärke, nõrkusi ja tugevusi, varasemat spordikogemust.

Tagasi üles