Kuna naisliidu otsusega jääb aasta ema statuut muutmata, on jätkuvalt käimas otsingud nn «alternatiivse» aasta ema leidmiseks. Selleks on aktiivsed Eesti naised teinud üleskutse tunnustada teisi tublisid Eesti emasid, kes otseselt ehk naisliidu nõuetele ei vasta (näiteks pole abielus). Üheks selliseks esitatud kandidaadiks on naistearst dr Piret Veerus.
Pelgulinna sünnitusmaja juhataja doktor Piret Veerus esitati kandidaadiks tema laste kiidusõnadega: «Minu lemmikemaks on muidugi mu oma ema, kes on üksi üles kasvatanud kolm last. Mina ja mu õde oleme Oxfordi haridusega noorteadlased ja vend õpib arstiks. Lisaks oma lastele pühendumisele on mu ema arstina alati hoolinud kõigist emadest ja nende lastest.» Lisaks sünnitusmaja juhatamisele teeb dr Veerus teadustööd, toetab lapsi ja igal vabal momendil aitab hoolitseda lastelaste eest, ei ole lapsed kiidusõnadega kitsid.
Veeruse kandidatuuri toetab ka AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja naistearst dr Triin Tammiste.
«Ma loodan, et ei ole veel hilja otsustamiseks ja oma titetõrksusest väljakasvamiseks,» alutab dr Tammiste oma avalikku toetuskirja dr Veerusele. «Ma loodan, et saab tõestada, kuidas ideaalkiriteeriumitele esmapilgul mittevastav inimene ongi siin, et näidata meile kõigile ideaali saavutamise võimalikkust teisiti. Sest seda on dr Piret Veerus, kolm last üksi üles kasvatanud teaduskraadiga naistearst, teinud. Aidanud oma tööga laste tulekul perekonda – väikese ideaalmaailma loomisel – kaasa. Sealjuures aga oma (naisliidu poolt peetava) ideaalmaailma lagunemise hinnaga.»
«Sest meditsiinitöötajaga abielu on üks suurimaid lahutusriske,» teab dr Tammiste, kes on ka ise arstidest vanemate laps. «Kui kiretu statistika alusel lahutatakse ühiskonnas ca 47 protsenti abieludest, siis seda protsentuaalset lahutuste arvu, mille toob kaasa lisafaktorina kuni 300 töötundi kuus ning võimalus, et abikaasa igal võimalikul ööl voodist väljakutsesse läheb, te teada ei taha. Nagu ka iga kaitstud teaduskraadi taga on enamasti purunenud suhe – mitte üksnes partneriga, vaid kõikide võimalike lähedastega.»
Dr Tammiste ei ole häälekalt naisliidule vastu astunud Facebooki-grupi «Virginia Woolf sind ei karda» liige ning oma sõnul ka mitte «põlevate silmadega feminist», vaid nimetab end töökirega oma erialast vaimustunud meditsiiniinimeseks, kuid vähemtähtis pole ka ise olla ema ja naine.
«Me kõik tahame anda endast viimase, et olla ideaalne nii tööl kui kodus. Ja kõigil meil on hirm, et meie suhted ei pea vastu. Julgen alla kirjutada kui pühendunud, 45 aastat abielus olnud arstide laps, kes teab, et sellistes kodudes pole pea kunagi ühiseid õhtusööke ja aktiivseid pereüritusi või pühade pidamist, sest ikka oli keegi valves või väljakutses – aga keda lohutati, et kellegi teise pere inimene jäi tänu sellele ellu või sai täiuslikumaks ühe juurde sündinud (või päästetud) lapsekese võrra. Julgen alla kirjutada, sest mu meditsiinidoktori kraadiga õde on lahutatud. Ja julgen alla kirjutada, sest tean, et kes teeb, sel juhtubki, ent meditsiinis on kõik ühiskonnaliikmed targad ja meie kaitsetud. Ehk siis pannes mängu kõik, võime kaotada kõik – sealjuures nii võimaluse saada abielulises staatuses aasta emaks kui ka jätkata muretult oma tööd entusiastlikult, sest Eesti Ekspressi või Õhtulehe esikaanel negatiivne kangelane olles ei ole lootust paista ideaalinimesena. Ka ilmselt mitte aasta arstina.»
«Seega, ma loodan, et Piret Veerus on see aasta ema tiitli saaja kõigi nende pühendunud meditsiinitöötajate, kõigi nende teaduseinimeste ja kõigi nende abikaasade pärast, kes vaatamata kogu ideaalpereks mittesobivate tingimuste kiuste pole ära läinud,» loodab Tammiste. «Ja kõigi nende ideaalperede nimel, kes on püsima jäänud tänu ilmaaidatud või päästetud pereliikmetele.»
Naisliidule on esitatud ka teisi aasta ema kandidaate, kes ei vasta üles seatud tingimustele. Nii näiteks toetavad paljud eraisikud ja kaheksa MTÜd, sh Pärnu naiste tugikeskus, aasta ema kandidaadina viie lapse ema ning aastaid lähisuhtevägivalda kannatanud Haini Iloneni.