Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tervisespetsialistid šokis: eestlased on arvatust hullemas seisus!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Caro / Ramesh Amruth / Scanpix

Äsja ilmus eestlaste toitumisharjumusi iseloomustav uuring. Tunnistan, et me polnud varem statistikale sellisel kujul otsa vaadanud. Tulemused olid ühest küljest küll ootuspärased, ent teisest küljest siiski šokeerivad. Iga elatud aastaga sööme ennast üha paksemaks - stabiilselt ja kindlalt. Nii kirjutab keskkonna Fitlap.ee looja ja peatreener Heikki Mägi.

Naised veidike paremas seisus

Nii mehed kui ka naised alustavad rühkimist ülekaalu suunas juba varakult. Mehed juba 18-24-aastastena, naiste kehakaal hakkab normist eemalduma keskmiselt 25. eluaastal.

Ja tõuseb kuni surmani. Kuust kuusse, aastast aastasse. Tundub kohati uskumatu, et 55-kuni 59-aastastest meestest on lausa 85! protsenti ülekaalulised. Naistel on vastav number küll väiksem, jäädes 75 protsendi juurde, ent hõiskamiseks pole ka neil põhjust.

Ütlen selle veel korra välja - 80% vanematest inimestest on ülekaalus! Kas kujutate ette, millise viitsütikuga pommi otsas me istume? Me sööme ennast ise haigeks. Üha rohkem ja rohkem.

Ei tasu ka ära unustada, kui koormav on see ülekaal Eesti Vabariigi tervisesüsteemile.

Ebatervislikkus on kättesaadav ja odav

Võime pikalt spekuleerida, mis on selle ülekaalu peamised põhjustajad. Ilmselt on neid põhjuseid sadu ja vägagi isiklikke, ent meile kargavad esimese hooga pähe neli põhilist põhjust.

1. Palganumbrid pole toidu hindadega tasakaalus

Midagi pole teha, võrreldes nende lääneriikidega, kes meile ehk kõige suuremateks eeskujudeks, oleme just meie need, kelle rahakotti teevad toidu peale tehtavad kulutused kõige suurema augu.

Ma tõsimeeli soovin, et jõuaks kätte hetk, kui toidupoes saab igaüks meist valida vajaduse, aga mitte hinna järgi. Määrab ju hind sageli ka toidu kvaliteedi. Kui rahaga kitsas käes, haarab käsi ostma ikka seda odavamat (mis on loomulikult põhjusega odavam) kraami. Tulemuseks liiga suur toiduenergia, rasvade, süsivesikute, soola jms hulk toidulaual.

2. Kiirtoidu kättesaadavus ja mugavus

Käisime ükspäev eksperimendi korras ühes tuntud kiirtoiduketi kohvikus. Autost väljumata saime toidu kätte 23! sekundiga. Ja korralik kõhutäis maksis 3-4 eurot. Ehk siinkohal ei saa me inimestele isegi panna pahaks kaldumist kiirtoidu poole. Kiire, lihtne ja odav.

Me vajame riiklikult rohkem toetust teha tervislik toit sarnaselt kiirtoidule lihtsasti kättesaadavaks. Kokkuvõttes on see riigile soodsam, kui ülekaalust tingitud haigusi ravida. Peame hakkama harjutama inimesi mõttega, et ka tervislik toit võib olla maitsev ja lihtsasti kättesaadav. Mõne idee raha kokkuhoidmiseks saad juba siit.

3. Vähene liikumine

Kipume alahindama liikumise jõudu. Sageli on just liikumine see, mis aitab ebatervislikule toidulauale vaatamata hoida meid enamvähem vormis. Ja siinkohal ei räägi me spetsiaalselt trenni minemisest, ennast liigutada saab ka igapäevaste tegevuste käigus.

200 meetri kaugusel asuvasse poodi ei pea sõitma autoga, seitsmendale korrusele ei pea tõusma liftiga. Juba väike harjumuste muutmine on suur samm edasi.

Ja, mis peamine, vanus ei ole vabandus!

4. Murede uputamine alkoholi

Eestlastel on komme palju juua. Seda mitte ainult nädalavahetustel, vaid ka juba argipäeviti. Paar õllet pärast pingelist tööpäeva ju lõõgastab?

See tundub olevat eestlastele kui rinnapiimaga sisse joodetud harjumus. Alkohol aga teadupärast tõstab kehakaalu.

Siinkohal kiidame minister Jevgeni Ossinovskit, kelle eestvedamisel on alkoholi hinnad kõrgustesse rallimas. Kahtleme, kas see nüüd joomist vähendab, ent saadab kindlasti üldsusele signaali. Tänu sellele on see teema pidevalt uudistes. Võrdlen seda natuke Transferwise eduka pankadele vastandumise kampaaniaga, millele tähelepanu saamiseks heideti seljast enamus üleriideid. Pidev tähelepanu täitis oma eesmärgi.

Pole ju ka alkoholi aktsiisi tõstmise eesmärk meid vaesemaks teha, vaid eelkõige ikka meie rahva tervist parandada.

Ja seda riigituludesse lisanduvat raha saame teistpidi Eesti riigi kodanike tervise hüvanguks kasutada. Kusjuures, lugesime ühest artiklist ühe baari omaniku tõdemust, et noorem pealetulev põlvkond joob vähem. Seda on hea meel kuulda!

Pidev harimine

On jäänud/jäetud mulje, et tervislikkus ja tervislik toitumine on kallis. Tegelikult ei maksa sardellid või teised poolfabrikaadid kokkuvõttes rohkem kui üks korralik lihatükk. Tervislik toit ja õiged toidu kogused aitavad hoopiski inimeste raha kokku hoida. Aga selle inimeste teadvusesse viimine on pideva harimistöö tulemus.

Siinkohal on meil hea meel tõdeda, et ajame Fitlapiga kindlasti õiget Eesti asja. Meie jätkame!

Tagasi üles