Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Neli viisi, kuidas sa depressiooniga võitlevale lähedasele liiga teed

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Pexels / CC0 Licence

Sageli tahavad lähedased ja perekond depressiooniga võitlevat inimest aidata ning seda tehes ei saa nad ise arugi, et aitamisest on asi kaugel – «karmi armastuse» sildi all tehakse kallile hoopis liiga.

Everyday Feminism kirjutab, milliseid ütlusi ja fraase vältida, et mitte omalt poolt niigi kehva olukorda veelgi kehvemaks ajada. «Karmist armastusest» pole depressiooni puhul mingit kasu, masenduses inimest aitab palju rohkem see, kui sa tema tundeid tunnustad, mitte ei kasuta psühholoogilist mõjutamist (nähtus nimega gaslighting), et panna teda uskuma, justkui poleks tema tunded reaalsed.

Siin on neli viisi, kuidas sa enda teadmata asja hullemaks teed.

1. «Saa üle – sul on ju suurepärane elu!» Depressioonist rääkimine tekitab inimestes ebamugavust ning esimene impulss võib olla vestluse lõpetamine nii kiirelt kui võimalik. Selleks hakkavad nad haigele inimesele rääkima, kuidas tema elu on ju tegelikult hea, rõhutavad positiivset ning meenutavad, et haige peaks hoopis tänulik olema. Soov olukorda «parandada» tuleb vigasest loogikast, et emotsioonid on «nõrkadele» ning et loogika on «tugevatele». Tunnete üleküllus polegi alati kasulik, kuid emotsioonide pidev eitamine ja allasurumine on kindlasti tervisele kahjulik.

Mida öelda selle asemel: «Mul on väga kahju, et sa seda läbi elad.»

2. «Sa peaksid käituma nii.» Paljude inimeste esimene reaktsioon on hakata probleemi kohe lahendama. Ja kuigi nii mõnigi nõuanne võib olla kasulik – julgustada inimest abi otsima, tegelema jooga või mediteerimisega jne – on väga üleolev pakkuda inimesele nõu ilma tema tundeid valideerimata. Seda tehes ütled sa tegelikult, et inimene poleks sinu meelest depressioonis, kui ta vaid rohkem püüaks. Tasub mõista, et kurbus ja depressioon on kaks erinevat asja. Kurbus on inimlik reaktsioon teatud sündmustele. Depressioon teisalt aga on keemiline segadus, milleks polegi iga kord konkreetset põhjust.

Mida öelda selle asemel: «Anna mulle teada, kui ma saan kuidagi abiks olla.»

3. «Mis juhtus? Miks sa depressioonis oled?» Jällegi üks pealtnäha süütu lause, mida kasutavad inimesed, kes püüavad depressioonis inimest aidata. Põhjus, miks see pole süütu küsimus, peitub siin: nii küsides viitad sa, nagu oleks depressioonil «päästik», mis on selle põhjustanud. Ometi pole see, kuidas depressioon kõigi jaoks töötab. Paljude jaoks tuleb depressioon eikusagilt. Alati polegi põhjust. Depressiooniga käivad jätkuvalt kaasas stigmad ning me peaks tegema omalt poolt kõik, et mitte haigeid omalt poolt häbimärgistada. Paraku seda me aga just teeme, kui me jätame oma uurimisega mulje, nagu oleks viga kuidagi neis, et nad nii tunnevad ja depressioonis on.

Mida öelda selle asemel: «Mul on väga kahju, et sa oled depressioonis. See, et sa nii tunned, ei tähenda, et sul oleks midagi viga.»

4. «Sa peaksid end kokku võtma ja midagi tegema!» Paljud inimesed ei mõista, kui halvav depressioon tegelikult olla võib. Mõnikord on depressioon nii kõikehõlmav, et voodist tõusmine on võimatu, ometi on üks esimesi nõuandeid depressioonis inimesele voodist tõusta. Mine kõnni õues. Mine poodi. Mine sotsialiseeru sõpradega. Jah, need nõuanded on kantud heast tahtest ning tõesti, kurbuse vastu saab nii võidelda. Kuid kurbus ja depressioon pole sama asi, depressioon võib olla nii tõsine, et mõjutab inimest füüsiliselt. Soovitades haigel teha üht või teist viitab, justkui oleks depressioonile olemas maagiline ravi.

Mida öelda selle asemel: «Ole endaga kannatlik.» Jah, see tundub kontraproduktiivne asi, mida öelda, eriti kui sooviks on depressioonist kiirelt vabaneda. See ei käi kokku meie «karmi armastuse» kultuuriga, kus iga haavatavuse märk on omakorda märk nõrkusest. Kannatlikkus ja enda eest hoolitsemine on justkui nõrga inimese passiivsed lahendused. Tegelikkuses võib aga just siin võti peituda – kui sa oled endaga kannatlik ning ei peksa end pidevalt süüdistustega, kui sa ei sunni end takka «tervenema», on sul lõpuks võimalus aeg maha võtta, hingata ja depressiooniga omal moel tegeleda. Ning lähedased saavad sellele kaasa aidata, kui nad ei pisenda haige kogemusi ning kasutavad keelt, mis toetab, jõustab ja lohutab.

Tagasi üles