«Naised, kes ei nuta»: osad naised on pannud päikeseprillid ette, et mees ei näeks kuhu ta vaatab

Dagmar Lamp
, Postimehe naisteportaali juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naised, kes ei nuta
Naised, kes ei nuta Foto: ttv

Seekordses saates «Naised, kes ei nuta» räägitakse suhtevägivallast. Millised on esimesed ohumärgid ja kuidas neid ära tunda? Kas ka kõige ideaalsem mees võib muutuda vägivaldseks?

Stuudios arutlevad antud teema üle Nõmme emade ja laste varjupaiga juhataja Pille Kübarsepp, naiste tugiisik Mai Zayas ning psühholoog Mirjam Püvi. Sõna sekka ütleb kunstnik ja kunstiõpetaja Heli Mänd.

«Esimeseks ohumärgiks on kindlasti see, kui mees kontrollib ebanormaalselt palju. Kui mees tahab teada asju, mida naine rääkida ei taha,» räägib psühholoog Mirjam Püvi.

«Kindlasti aga ei tohi vägivalla ohvriks langenud naist hiljem süüdistada selles, et miks ta kohe alguses aru ei saanud,» lisas Püvi.

«Igasugune vägivald on vägivald,» rõhutab Pille Kübarsepp.

«Saates uurime ka seda, kas vägivald kandub edasi põlvest põlve ning millised siis on need võimalused abiks, kui naine on sattunud vägivalla ohvriks,» sõnab saatejuht Kadri Aavik.

«On olnud ka olukordi, kus naine peab panema päikeseprillid ette, selleks, et mees ei näeks, kuhu ta vaatab,» seletab Püvi.

Saatesarjas «Naised, kes ei nuta» saavad sõna Eesti naised, kes arutlevad erinevate päevakajaliste teemade üle. Millest naised omavahel räägivad? Sellele küsimusele pole ühest vastust. Teemadering võib olla mitmekesine: rolli mängivad haridus, maailmavaade, uudishimu, avatus senikogematule; kõige krooniks muidugi loomupärane intelligents.

«Naised, kes ei nuta» on Tallinna Televisiooni eetris täna kell 21.20. Saatejuht Kadri Aavik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles