Emmed vajavad õiget toitu ja vitamiine

Riina Luik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Ida-Tallinna Keskhaigla emadusnõuandla ämmaemand Maila Teramees räägib, mida peaksid beebiootel ja rinnaga toitvad emad toitumisel enda ja oma pisipõnnide tervise nimel silmas pidama.

Kui naine on rasedaks jäänud, mõtleb ta suure tõenäosusega kohe sellele, et nüüd tuleb
minna otsejoones apteeki, et endale ja oma tulevasele lapsele kõik vajalikud vitamiinid ja toidulisandid välja vaadata.

Ämmaemand Maila Teramees ütleb, et esimene soovitus on siiski see, et nii beebiootel kui ka rinnaga toitvad emad peaksid ennekõike tervislikult toituma ja alles näidustuste ilmnedes võtma lisaks vitamiine ja toidulisandeid. Ennekõike tuleb põhjalikult üle vaadata oma senine toidusedel, mida tavaliselt koos ämmaemandaga esimese visiidi ajal tehaksegi.

«Noore ema toiduvalik peaks olema tervislik, mitmekülgne, puhas ja värske – sel juhul saab loode ema verest kõik talle kasvamiseks ja arenemiseks vajalikud vitamiinid ja mineraalained,» märgib Teramees.

Ta lisab, et üsna tihti tuleb tal nõuandlas kokku puutuda arvamusega, nagu peaks rase tarbima topeltkoguse toitaineid või vitamiine. See ei vasta ämmaemanda sõnul tõele: noor ema ei pea sööma ega tarbima vitamiine kahe eest.

Kuigi möönab, et teatud vitamiine (nt B-grupi vitamiine ja eriti foolhapet, mis kannab ka nime antianeemiline vitamiin) ja mineraalaineid (nt rauda, magneesiumi) peaks olema toidus tavalisega võrreldes pisut enam, sest vaja- dus nende järele suureneb.

Teramees rõhutab, et noore ema toiduvalikus peaksid kindlasti olema esindatud piima- ja lihasaadused, kala, teraviljad ning juur- ja puuviljad. Kui see aga mingil põhjusel nii ei ole, siis tuleb arenevale lootele kindlasti ema organismi kaudu juurde anda nii vitamiine kui ka mineraalaineid.

«Kuid veel enne kui sammud apteeki seada, tuleks nõu pidada oma ämmaemandaga, sest nemad on noore ema vereanalüüsidega kõige paremini kursis. Näiteks kui on vähenenud rauasisaldus, siis millist preparaati täpselt peaks tarbima, mida sinna juurde manustada – proviisoril puudub erinevalt arstist vajalik ülevaade. Täpse verepildi teadmine on oluline ka seetõttu, et vältida vitamiinide üledoseerimist,» rõhutab Teramees.

«Ämmaemand või günekoloog ei soovita kunagi vitamiine ja toidulisandeid n-ö igaks juhuks. Näiteks on organismile väga olulise A-vitamiini või raua üledoseerimine ohtlik, toiduga pole aga kunagi üledoseerimise ohtu.»

Teramehe hinnangul on kõik meie apteekides noortele emadele mõeldud vitamiinid ja toidulisandid siiski kontrollitud ja spetsiaalselt raseda organismis toimuva eripära arvestades tasakaalustatud.

«Nii beebiootel emadel kui ka sünnitusjärgselt rinnaga toitmise ajal on oluline meeles pidada, et see ei ole õige aeg dieedipidamiseks, kuigi noortele emadele on taas heasse vormi saamine väga oluline,» ütleb Teramees, ja lisab, et tervislike toitumisharjumuste kujundamine raseduse ajal mõjutab ka sündiva lapse toitumisharjumisi.

Isutab ja iiveldab

Raseduse ajal paljusid naisi tabavad tugevad maitsemuutused on seotud hormonaalsete protsessidega, sest kõikvõimalike hormoonide hulk kasvab organismis märkimisväärselt.

Raseduse ajal võib tekkida vastupandamatu soov mingi toiduaine järele, mis varem pole võib-olla maitsenudki: õlu, heeringas, kilu, mõni maius ... Võib tekkida ka olukord, kus mõnd endist lemmiktoitu või toiduainet enam suu sissegi ei taha võtta, või tekitab see koguni iiveldustunde.

Mis puudutab isutamist ja nendele järele andmist, siis ütleb Teramees, et eelkõige tuleb jääda mõõdukuse piiresse ja mitte minna välja ekstreemsuste peale. «Eriti puudutab see magusaisu.

Jälgime siiski iga raseda visiidi ajal tema kehakaalu tõusu. Iga kuu on nor- maalne kaalu juurdekasv 1,5–2 kg. Ent kui kaal hakkab tõusma juba 3-4 ja enama kilo võrra kuus, tõstatab ämmaemand kindlasti toitumise teema, et põhjus välja selgitada,» ütleb Teramees.

Need, kel siiski on vastupandamatu isu magusa järele, soovitab ämmaemand magusat tarbida hommikul, mitte õhtul. Õhtune söögikord peaks olema kergesti seeditav ja magu mitte koormav.

Nii rasedatel kui ka rinnaga toitvatel emadel soovitab ta tavapärasest veidi rohkem vedelikke tarbida, kuid paneb südamele, et paljud ei tea, et poemahlades ja mahlajookides on väga palju süsivesikuid, mis kipuvad kaalu kergitama.

Teramees soovitab asendada osa tarbitavast vedelikust puhta joogivee, tee, naturaalsete mahlade ja piimaga: «Piim on väga oluline kaltsiumi allikas.» Raseda toitumise puhul on oluline ka toidukordade sagedus – pikki vahesid ei tohiks jätta ja hea oleks mõni väike tervislik pala käepärast hoida.

Kui toidukordade vahe on läinud liiga suureks, võib tunnetatud isu olla märksa suurem kui tegelik isu ja suurest praest vaid n-ö nokitakse.

«Iiveldustunde hea leevendaja on toitainerikas, kuid samas väga neutraalne toiduaine banaan, mida võib iiveldusega ärganu ampsata kohe voodist tõustes. Banaan on rikas B-grupi vitamiinide poolest ja aitab seetõttu iiveldusest kiiresti üle saada,» annab Teramees praktilist nõu.

Ebaregulaarne toitumine on ämmaemanda sõnul ohtlik ka seetõttu, et vere suhkrutaseme langemine kriitilise piirini võib esile kutsuda minestuse. Oluline on ka see, et beebiootel ema ei elaks vaid võileibadest, sest organism vajab sooja ja vaheldusrikast toitu, ka putrusid ja suppe.

Linnalegendid

Rinnaga toitvate emade jaoks on alati probleem number üks, kas ja kui kauaks jagub imiku toitmiseks nii olulist rinnapiima. Endiselt ringleb rahva seas palju nn linnalegende, millele lootes vähese rinnapiimaga noored emad on valmis ükskõik mida järele proovima.

Rinnapiima kogus ei sõltu aga ema tarvitatava toidu hulgast, vaid imetamise sagedusest, kestusest ja imiku imemistehnika tõhususest. Rinnapiima rohkus on otseselt seotud piimanäärmete tootlikkusega ning rinna suurus ega kuju pole olulised. Küll on aga mõlemad tugevalt mõjutatud pärilikkusest – kuidas emal, nõnda tütrel.

Enamik nn linnalegende ei pea Teramehe sõnul paika ning üks neist, mille ta kohe ümber lükkab, on see, et imetav ema peab väga palju jooma. Normkogus vedelikku inimesel oleks ööpäevas 2–2,4 liitrit ning imetav ema peaks sellele täiendavalt juurde tarbima 600–700 ml. Joogina saadakse ligikaudu liiter, ülejäänud vesi saadakse toiduga.

Imetav ema peaks Teramehe soovituse järgi piirama eelkõige kange tee ja kohvi joomist, viimast võiks juua hommikul näiteks pärast lapse imetamist, samuti pole liialt magusad joogid ja gaseeritud joogid imetavale emale head.

Ka värsket piima armastav ema võiks end ja beebit jälgida, sest rohke värske piima (ja muide, ka porgandi söömine) võib panna nii emal kui ka imikul kõhu kinni.

Kui ema mingil põhjusel ei tarvita imetamise ajal kaltsiumirikkaid toiduaineid (head kaltsiumi allikad on näiteks kalakonservid, fermenteeritud piimatooted, soja- ja tofutooted, hiina kapsas, kaunviljad jmt), tuleks tal jätkata apteegist ostetud kaltsiumit sisaldavate toidulisandite kasutamist. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles