Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Suhted & seks

:

Psühholoog: eksid saavad sõpradeks jääda, kui näevad lahkumineku paratamatust

Psühholoog-psühhoterapeut Aita Keerbergi sõnul pole sõprus pärast paarisuhte purunemist võimatu, kuid selle loomine sõltub ekspartnerite leppimisest lahkumineku paratamatusega. Siiski leidub tema kinnitusel järjest rohkem inimesi, kelle jaoks tähendab ühe suhte lõpp teistsuguse - sõpruse - algust.

Kõigepealt pidas Keerberg vajalikuks sõpruse tähendus lahti mõtestada: «Sõbrad on inimesed, kes üksteist austavad, toetavad, usaldavad ja üksteisest lugu peavad.».

Suur osa armusuhete katkemisest on tema sõnul aga tingitud sellest, et üks partner hakkab teist petma, ära kasutama või käitub ebausaldusväärselt. «Kui sellistel asjaoludel lahku minnakse, siis ei ole lihtne kiiresti sõprussuhet luua,» märkis psühholoog.

Pealegi pole vastastikust lugupidamist suurt loota sõprussuhtes, kui see puudus paarina veedetud ajal. «On inimesi, kes ei austa mitte kedagi, alates iseendast,» tõdes asjatundja. Taolise suhtumise tagajärjel katkevad Keerbergi sõnul paljud suhted esialgse armumistunde kadumisel: «Siis tundub, et armastus on otsas ja hakatakse lahendusi väljastpoolt otsima.»

Samas leidub terapeudi kinnitusel inimesi, kes on üksteise vastu head ja ausad ning tahavad väga paarisuhet, mis aga paraku ei toimi. «Selleks, et olla head armukesed, kallimad, seksuaalpartnerid, on vaja palju muud peale selle, et ma teisest lugu pean,» selgitas ta.

Sellistel puhkudel on šansid heaks läbisaamiseks tunduvalt paremad: «Kui inimesed asjalikult omavahel läbi arutavad, kuhu nad oma suhtega on jõudnud, kui nad jõuavad kokkuleppele, et suhe ei saa edasi kesta, siis on palju lihtsam saada kiiremini sõbraks,» rääkis psühholoog.

Paljud vajavad löögist toibumiseks distantsi

Sageli otsustavad värsked ekspartnerid siiski oma teed minna ja – vähemalt mõnda aega – teineteisest eemal viibida, märkis Keerberg. Põhjus mõistetavalt hingehaavades: «Paljud järsud eemaldumised on tingitud sellest, et ühel on nii valus ja ta ei suuda sellepärast koos olla.»

Eriti oluline võib distants olla pärast lahkuminekut, kus üks pool maha jäeti, tähendas terapeut. «Sageli need, kes tunnevad ennast hüljatuna, ripuvad veel suhte küljes. Sellepärast on nendel lihtsam piiri hakata tõmbama ja lahkuminekut aktsepteerima, kui nad saavad mõnda aega teisest täiesti eemal olla – nad ei saa siis sõbrad olla.»

Asjatunda sõnul võib eeltoodud stsenaariumi korral abiks olla lahutuseteraapia, milles inimesel aidatakse pärast lahkuminekut suhtele joon alla tõmmata, et ta suudaks hakata elama hetkes ja kaaluma edasisi tegutsemisvõimalusi.

Rääkimine toob selgust ja näitab tulevikusuunda

Keerbergi sõnul võib ka haavumistega lõppenud suhete järel pooltele kasuks tulla arutamine, mis viis lahkuminekuni – eriti, kui soovitakse sõpradeks jääda. «Kui inimesed jõuavad rääkides suhte lõpetamise paratamatuse aktsepteerimiseni, siis võib see neil aidata kogu olukorraga leppida,» märkis psühholoog.

Siiki oleneb edasiliikumine terapeudi kinnitusel suhte katkemise põhjustest: «Kui lahkumineku asjaolusid ei hakata nägema selles valguses, et see oli paratamatus, selles oli ka temal oma osa või siin ei olnudki muud midagi teha, siis ei ole palju head loota.»

Lisaks võib inimene, kes ei suuda lahkuminekuga leppida, üritada ikka ja jälle suhet taastada, selgitas psühholoog. Sellel võivad tema sõnul jällegi nukrad tagajärjed olla: «Teine näitab vahel nii karmil viisil suhte jätkamise võimatust, et siit tulevad sageli veel väga suured haigetsaamised.»

Kuid inimesed on väga erinevad, niisamuti kui lahkuminekute põhjused, tõdes Keerberg. «Igal juhul aitab rääkimine ja selguse loomine paremini aru saada sellest, mis on kellegi motiivid, kellegi osa selles loos ja kas on tõenäoline või mingigi lootus, et see suhe jätkuks.»

Sõprus on võimalik, kuid vajab õiget aega

Lahkuminekust möödunud aeg, pärast mida võiks eksiga sõbrustama hakata, on Keerbergi sõnul individuaalne ja sõltub jällegi inimeste ühisest minevikust. Pealegi on raske määratleda kindlat momenti, mil paarisuhe läbi sai.

«Tihtipeale on lahkuminekud pikaajalised protsessid, kus algul see, kes tahab rohkem ära minna, on nõus teisele kõike lubama ja pärast hakkab mõtlema, et ega ikka nii palju lubada ei saa – siis hakatakse teist ära kasutama ja teisele haiget tegema. Sel juhul asjad viibivad ja venivad,» selgitas terapeut.

Ta tõi näiteks, et kui mahajätmisest on möödunud kaks aastat ning hüljatud pool tunneb endiselt ekspartneri vastu väga suurt viha, siis ei ole ta suutnud olukorda veel aktsepteerida ning sõprusest ei saa juttugi olla. «Viha aitab teisest eemale hoida, et ta nii väga ei igatseks taga seda suhet, kus ta lootis õnnelikuks saada,» rääkis Keerberg.

Inimene, kes suhte lõpetas, võiks teise poole suhtes samuti mõistvust näidata ja talle ruumi anda, kuni tunded jahtunud on, sõnas psühholoog. «Kui ta vähegi tahab sõber olla, siis peaks ta hoidma distantsi, kui ta teab, et see on teise jaoks hädavajalik.»

Samas on Keerbergi kinnitusel järjest rohkem inimesi, kes suudavad pärast suhte lõppemist väga head koostööd teha või päris sõpradena suhelda, kuna inimeste hoiak on lahkuminemiste suhtes aja jooksul paranenud.

«Kui inimesed hakkavad seda normaalsemana võtma, et nad ei tarvitse suuta oma suhet väga pikka aega hoida, siis paratamatuse osa ja ka oma osa aitab normaliseerida ja kibedust tekib vähem – siis on lihtsam sõber olla,» rääkis Keerberg positiivsetest arengutest.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Viimased uudised
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Tervis
Horoskoop
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.ee
Elu24
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
Tarbija24
Välisuudised
Arvamus
Kultuur
VIIMASED GALERIID
Arhiiv