Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Millal toimuvad lapse tervisekontrollid ja mida seal uuritakse?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Panther Media/Scanpix

Enamus laps on terved, rõõmsad, jõuavad hästi edasi koolis, tegelevad vabal ajal neid huvitavate ja põnevate asjadega. Mida siis kontrollida, kui sa tunned end hästi, kusagilt ei valuta, käed – jalad – aju ja kõik siseorganid toimivad normaalselt. Aga mis on normaalne, eriti tervises? Lastearst Ene Tomberg teeb selle Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka last lapsevanemale hästi selgeks.

Kuidas ma tean, et ma olen terve ja eakohaselt arenenud?

Loomulikult jälgivad vanemad oma lapse arengut ja tervist. Kerge nohu ja köha puhul teab  iga ema paremini, milline kodune ravivahend aitab just tema lapsele. Olgu selleks siis soojad sokid jalga, rohkelt sooja joogi joomist, kuid kindlasti aitab paranemisele kaasa oma soe voodi. Haigusnähtude püsimisel pöördutakse enamasti arsti poole. Aga koduste toel ei ole võimalik märgata näiteks D-vitamiini vähesust varaealise lapse organismis, mis mõjutab luude mineraalse tiheduse kujunemist või praegusel ajal üheks probleemiks oleva imikute rauavaegusaneemia kujunemist. Rauapuudus põhjustab häireid erinevates elundites, pärsib rakulist immuunsust ja suurendab infektsioonhaigustesse haigestumise riski.

Laste ja noorukite, aga ka täiskasvanute tervisekontrolli eesmärgiks on kindla  vanuserühma isikute arengu jälgimine ja varaste tervisehäirete avastamine. Siit tulenebki mõiste laste ennetav arstlik kontroll, mida põhiliselt teevad perearstid, koolides ka kooliõed.

Kui sageli tuleks tervisekontrolli minna?

Riiklikult on kehtestatud kuni 18-aastaste laste ennetava tervisekontrolli ajakava. Iga kooli minev laps läbib kindlasti tervisekontrolli. Kõrvuti südametegevuse ja siseorganite talitluse kontrolliga toimub selle käigus ka nägemise kontroll ja hammaste seisundi hindamine. Arsti huvitavad nii lapse pikkuse kui kaalu näitajad, sest viimaste rahvusvaheliste uuringute kohaselt on ligi 30% esimesse klassi tulijatest kalle ülekaalulisuse poole.

Esimese klassi õpilase tervisekontroll

Esimese klassi õpilasel tuleb kohaneda täiesti uue päevakorraldusega. Elavaloomulistel lastel ei ole just kerge istuda mitu tundi kuulekalt kindlas istumisasendis. Tahaks ju vahepeal liigutada! Targad õpetajad leiavad mängulise lahenduse, lastes lapsel tõusta, püüda kätega lage puudutada või muud, mis pakub võimaluse sirutada ja hetkeks vaimu puhata. Sellist õpetaja teguviisi saabki nimetada füüsilist ja vaimset väsimist vältivaks märkamiseks. Perearsti või – õe valvas silm tunneb ära nii laps niinimetatud «lõdva rühi», liigselt pingutatud õlavöötme istumisel kui ka skolioosi varased ilmingud.

Teise klassi õpilase tervisekontroll

Teises klassis huvitub perearst lapse toimetulekust koolis, sõprade leidmisest ja edukusest õppetöös. Oleme jõudnud ajajärku, kus 9-aastane laps võib teha esimest tutvust suitsetamise või alkoholiga. Ta kindlasti varjab neid kahjulikke harjumusi oma vanemate eest, kuid meediku taktitundeline ja oskuslik küsitlus võib selgitada välja selliste harjumuste olemasolu.

Kolmanda klassi õpilase tervisekontroll

Kolmandas klassis teostab tervisekontrolli kooliõde, kellele lapsed sageli kaebavad kiiret väsimist tundides. Nende murede põhjuseks võib olla mitteküllaldane uni või vale toitumine. Selles vanuses pööratakse suuremat tähelepanu ka hammaste seisundile, hambumuse anomaaliatele. Jätkuvalt hinnatakse rühti ja samuti nägemisteravust.

Nutitelefonid, kõrvaklapid ja koolikoti raskus

Vaadates hommikuti bussiga tööle sõites õpilasi, kes kohe sisenedes alustavad nobedat tegevust näppudega mõne mängu kallal või sotsiaalvõrgustikes suhtlemist, tunnen soovi sekkuda ja keelitada neid mitte kahjustama oma silmi kõikuvas ja vähese valgustatusega bussis. Kuna tegevus oma «nutikaga» jätkub ka bussist väljudes, on kahju vaadata, kuidas külmas talveõhus kahjustatakse oma sõrmeliigeseid, mis võib viia tulevikus liigesepõletiku tekkele. Just selles vanuses kõnnivad enamus lastest tänaval kõrvaklappidega ja sõidavad neid kandes ka bussis. Ma ei oska küll hinnata, kui kvaliteetne on kuulatav muusika ja kui valjud helid, aga vahel tuleks siiski kõrvadele anda puhkust. Ja taas tuleb tulla tagasi rühi ja kehahoiu juurde. Viimane ei ole jääv – kui me ei hoolitse oma rühi eest, siis see halveneb. Hommikul kooli poole rühkivad algklasside õpilased, meenutavad oma mulle piltlikult väikest kilpkonna, kelle tillukesed jalad sibavad suure koolikoti raskuse all. Olen mõelnud, kas vanemad oma algklasside laste koolikottide sisu üle vaatavad. Ehk leidub seal midagi ülearust, mida oleks võimalik välja võtta? Töötanud pikki aastaid lastearstina, on koolikoti raskusteema käinud läbi aastakümnete erinevatel aruteludel. Sobivaid ettepanekuid on tehtud palju koolikoti kaalu aitaks vähendada topeltõpikute olemasolu kodus ja koolis, töövihikute asendamine töölehtedega, mis aitaks vältida aastase õppematerjali kaasas kandmist. Siiski tundub, et sobivaid lahendusi ei ole piisavalt leitud.

Viienda klassi õpilase tervisekontroll

Viiendas klassis peab tervisekontrolli teostama perearst, kes kindlasti huvitub lapse seksuaalsest arengust. Viimane on tõsine arutlusprobleem nii tüdrukutel kui poistel. Tekib mure, et sõbrannal on juba rinnad kasvanud, aga minul mitte, või on osadel poistel häbemekarvad kasvanud ja teistel mitte. Kõik tuleb omal ajal, sest iga lapse areng on tõesti isikupärane. Vaadeldes peeglis kõrvuti ninasid, on nad kõik erineva kujuga ja suurusega. Miks peaksid siis tüdrukute rinnad või poiste peenised olema ühesugused?

Seitsmenda klassi õpilase tervisekontroll

Seitsmendas klassis on põhitähelepanu pööratud õpilase vaimsele tervisele. Meedik uurib ühtviisi tähelepanelikult nii lapse toimetulekut õppetööga kui ka kaaslaste seltskonnas. Euroopa lastearstide konsensuses rõhutatakse üha enam lapse enese, mitte ainult tema vanemate, rolli oma tervise hindamisel ja kõrvalekallete märkamisel. Just selles vanuses võib esineda vererõhu kõrgenemist normist, samuti ülekaalulisuse teket. Muutuste aega, mil lapsest saab täiskasvanu, nimetatakse murdeeaks ehk puberteediks. Nooruki või tütarlapse kehas toimuv tekitab ilmselt arusaamatust ja vahel ka segadust, samas ka uhkust ja rahulolu enesega ning soovi ise otsustada.

Mida teha ülekaalulisusega?

Suhteliselt harva on ülekaalu põhjuseks mõni konkreetne ülekaalu soodustav haigus. Enamasti on lapse ülekaalu põhjuseks hea isu ja valed toitumisharjumused, mida põhjustab sageli ka perekondlik eelsoodumus. Peamiste põhjustena võib välja tuua kõrge energiasisaldusega toidu, eriti snäkkide ja kiirtoidu söömise, toidu ebaregulaarse näksimise söögivälistel aegadel nagu tänaval, televiisori või arvuti taga ja kindlasti vähese kehalise aktiivsuse. Kindlasti mõjutab toitumist ka tervisliku toitumise teadmiste puudumine. Selles vanuses saab arvuti abil kergesti määrata söödud toidu kalorsust ja saada soovitusi edasiseks. Tervise Arengu Instituudi kodulehel on NutriData toitumisprogramm, mis võimaldab personaalselt analüüsida energia- ja toitainete sisaldust söödud toidus. Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted on: vastavus vajadusele –toiduga saadud energia peab olema vastavuses päeva jooksul kulutatud energiaga. Toidu mitmekesisus sunnib tegema erinevaid valikuid igast toiduainetegrupist; tasakaalustatus- süsivesikud moodustavad päevasest koguenergiast 55-60 protsenti, toidurasvad 25-30 protsenti ja toiduvalgud 10-15 protsenti, kiudaineid peab olema 25-35 grammi. Ja lõpuks mõõdukus – tuleb arvestada toiduenergia hulgaga, eelkõige puudutab see magusaid ja rasvaseid toite, mis juba väikeses koguses annavad suure hulga energiat.

Üheksanda klassi õpilase tervisekontroll

Üheksandas klassis pöörab arst tähelepanu kehalisele aktiivsusele. Just selles eas loobutakse erinevatel põhjustel varasematest regulaarsetest treeningutest. Põhjustena tuuakse välja ajapuudust, uusi hobisid ja ka vähest motiveeritust tegevuseks. Arst huvitub ka õpilase enesehinnangust, millisena ta ennast näeb. Kõrge enesehinnang paneb lapse tundma end olulisena ning annab talle  kindluse, et ta on  piisavalt tark tegemaks ise õigeid otsuseid. Enesehinnangut saab ka ise korrigeerida keskendudes positiivsele, kiites ennast saavutatu eest päevas vähemalt ühe korra. Laps võiks seada eesmärgiks teo, mitte selle täiuslikkuse, julgema õppida oma vigadest, proovima uusi tegevusi, aitama teisi ja tundma elust rõõmu. Keskendudes enese positiivsetele külgedele, õpib laps, aga ka täiskasvanu ennast aktsepteerima ja armastama  –  see ongi positiivse enesehinnangu ja sellest tuleneva hea tervise alus.

Tagasi üles