Nõuandeid ainult naistele aastast 1932: kuidas saada ilusaks?

Dagmar Lamp
, Postimehe naisteportaali juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Modell aastal 1938
Modell aastal 1938 Foto: Mary Evans / National Magazines / Scanpix

Aastal 1932 annab Abielulehe lisaleht Rahva Elu oma 26. märtsi numbris naistele nõu, kuidas ilus olla.

«Ilus olla – see tähendab soovi ilusaks saada,» on kusagil lausunud keegi. See lause, eks ole, näib küll kõlavat mõttetuna, kuid siiski peitub siin sügav tõde.

Iga naine võib ju, kui ta ainult tahab, oma ilu allakriipsutada ja ilusalt mõjuda, kui ta vaid oskab. Selle sihi saavutamiseks peab naine, kes tahab, et teda ilusaks peetakse, vahetpidamata oma välimuse ja isiku kallal töötama, kuigi see on vast ehk tüütav.

See naine, kes enese vastu huvi ei tunne ega midagi parandada või muuta ei püüa, vaid arvab, et ei suuda kunagi oma välimusega saavutada nii suurt mõju, nagu too naine, kes ennast arvustab ja eneses ka vigu leiab, neid parandada püüab ja ühtlasi ka oma teadmisi täiendada katsub.

Pole õigus leppida ainult sellega, mida on andnud loodus. Ka ümbrus, teadagi, avaldab meile oma mõju ja seda ei üksinda hingele, vaid ka välimusele. Sest välimusel peegeldub ikka ja alati meie siseilm. Meie iseloomu ja kalduvused võib ära lugeda juba näost, ja meie võime küll varjata katsuda palju, surudes kõvasti kokku suu. Kuid silmis peegelduvad ja saavad nad nähtavaks ka teistele.

Üks, mille peaks evima ka iga naine, on kindel tahe. Selleta ei saavuta meie midagi, vaid inimene on ikkagi ainult oma tujude mängukann. Kui meil on kindel tahe ilus olla, võime ka seda.

«Olla ilus, tähendab head väljanägemist,» öeldakse sageli. Ilus väljanägemine võib meil olla aga ainult siis, kui elus edasi jõuame. Edasi võivad aga jõuda ainult need, kelle väljanägemine on kõigiti korralik. Hooletu, lohaka välimusega inimesi ei hinnata kunagi nõnda kui esimesi, eriti siis, kui tegemist on naisega. Juba sellepärast peab pühendama omale tähelepanu.

Eeltoodud sõnade vajadust oleme näinud alati ja alati. Ilu, mille eest ei hoolitseta, kustub varem või hiljem. Ka looduse poolt kõige suurema iluga varustatud inimene peab kõige suurema tähelepanelikkusega selle eest hoolitsema, et see ilu ei kaoks, vaid alati nähtav oleks.

Kes teab, et ta on ilus ja usub kindlasti selle täienemise võimalustesse, võib tollega enese juures teha otse imet. On kindel tahe, võib naine ikka saledaks jääda, nahka õrnana ja nooruslikuna hoida ning teistestki vanaduse ja inetuse tunnusmärkidest hoiduda. Ka silmade nooruslikku ja tulist läiget ning suu ahvatlevat värskust võib säilitada.

On ainult vaja teada ja tunda kõiki seda, mis vähendab ilu ja millised on meie oma vead. Ja siis tuleb appi võtta kõik see, mida on otsitud ning leitud ilu säilitamiseks.

Siis jääte teie ikka ja alati nooreks, ilusaks ning võluvaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles