Puust ja punaseks: millisest sealihatükist mida valmistada?

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grillpeekon.
Grillpeekon. Foto: Panther Media/Scanpix

Sealiha kuulub traditsiooniliselt eestlaste toidulauale ning sealihast rääkides kerkib paljudel inimestel silme ette mahlane seapraad. Kuid siinkohal tuleb silmas pidada, et sea lahtilõikamisel erinevateks tükkideks saadakse üsna erineva toiteväärtuse ja rasvasisaldusega sealihatükid. Just selle õige sealihatüki valimine ongi võti imehea roa valmimiseks. 

Rakvere tootekategooriajuht Heli Sepp selgitab erinevate sealihatükkide omadusi ja jagab soovitusi nende kasutamiseks toiduvalmistamisel.

Sealihalõiked.
Sealihalõiked. Foto: Rakvere

Peekon

Peekon on mahlane, pekist ja tailihast läbikasvanud kondita küljeliha, mille tunneb kergesti ära tänu selle iseloomulikule triibulisele välimusele, kus on vaheldumisi peki- ja tailihatükid. Peekon on rasvarohkeim sealihatükk – 100 grammis peekonis on keskmiselt 28 grammi rasvu. Samas praadimisel või küpsetamisel sulab suurem osa rasva peekonist välja ja valmistoit polegi nii rasvarohke. Läbikasvanud peekonist valmistatud toit jääb mahlane, maitsev ja suus-sulav. Peekon sobib hästi viiludena praadimiseks ja grillimiseks, suure tükina ahjus küpsetamiseks ning suitsutamiseks. Väga maitsvad on ka peekonirullid ja -taskud erinevate täidistega.

Ribi

Peekoni kõrval saab seaküljetükist eraldada ka searibi, mille moodustavad ribikondid koos ribidevahelise lihaga. Terved sea ribid või väiksemad ribiplaadikesed (enamasti kolme 5-8 cm ribi kaupa) on tõeliselt maitsev suutäis grillimiseks või barbecue’ks. Peagi saabuv grillihooaeg tõstab marineeritud või maitsestatud grillribid kiiresti lihasõprade lemmikute hulka!

Seavälisfilee

Seavälisfilee õrn liha on hinnatud vähese rasvasisalduse (vaid 4 protsenti) tõttu. Tänu oma korrapärasele kujule saab seavälisfileed hõlpsasti lõigata risti lihaskiudu ühepaksusteks lõikudeks. Lõike võib enne praadimist vasardada, mille tulemusena saadud minutipihvid valmivad väga kiirelt. Välisfileelõigud või -liblikad sobivad suurepäraselt ka paneerituna pannil praadimiseks. Seavälisfilee suure tükina sobib küpsetamiseks, hautamiseks, suitsutamiseks ja lõikudena praadimiseks ning grillimiseks. 

Abatükk

Sea abatüki lihased on ebakorrapärased, üsna soonelised ja mõningase rasvasisaldusega. Soodsa hinnaga kondiga abatükk on mõistlik valik küpsetamiseks ahjupraena ja väga sobiv supilihaks. Ilma kondita sea abalihastest eelistatakse lõigata kuubikuid ja ribasid, mis sobivad hautatud liharoogade tooraineks (nt guljašš). Abalihakuubikud on omal kohal ka šašlõkilihana. Paraja rasvasisaldusega abaliha on hinnatud ka hakklihamaterjalina.

Kaelakarbonaad

Seakaelakarbonaadi võib pidada parimaks tükilihaks, sest kõik sellest valmivad liharoad õnnestuvad mõnusalt mahlastena. Kaelakarbonaadi edukuse võti peitub kindlasti selle ühtlaselt läbikasvanud struktuuris. Tänu piklikule ja ühtlasele kujule saab kaelakarbonaadist kerge vaevaga lõigata risti lihaskiudu sobiva paksusega lihalõike.

Seakaelakarbonaad on enimmüüdud ja eelistatuim tükiliha just tänu rohketele kasutusvõimalustele. Kaelakarbonaad sobib ahjupraeks, hautamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks ja küpsetamiseks bbq-ahjus. Grillimiseks on parimad sea kaelakarbonaadi lõigud. Seakaelakarbonaadi 3-4 cm kuubikud on eelistatuim liha šašlõki valmistamisel

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles