Naised rääkisid «Radaris» oma untsu läinud rinnaoperatsioonist

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirurg. Illustreeriv foto.
Kirurg. Illustreeriv foto. Foto: Panther Media/Scanpix

Ehkki Eestis tehakse aastas sadu rinnaoperatsioone ning üha enam käivad siin oma rindu korrigeerimas ka põhjanaabrid, ei tea paljud, mis juhtub siis, kui midagi läheb viltu. Radaris otsustasid kaks naist rääkida oma loo, et olla hoiatusteks teistele, kes rinnaoperatsiooni kergekäeliselt suhtuvad.

Eestlanna Ene ja soomlanna Cheyenne Järvinen käisid rinnaoperatsioonil Eestis. Nad lootsid saada perfektsemat keha, kuid hetkel on nende rindade olukord kaugel täiuslikkusest ning untsu läinud operatsiooni eest tuleb mõlemal veel kuid tasuda järelmaksu.

22-aastane Cheyenne Järvinen otsustas rindade tõstmise ja rinnasuurenduse kasuks möödunud aasta suvel.

«Mul olid väga suured ja rippuvad rinnad juba noorest east peale. See on mind palju häirinud ja mõjunud enesetundele. Otsustasin, et tahan rindade kohenduslõikust. Sellega seoses oli vaja paigaldada ka implantaadid,» meenutab soomlanna.

44-aastane Ene võttis otsuse rindu suurendada vastu 2015. aastal.

«Päris mitmed sõbrannad tegid ka, siis endal tekkis ka uudishimu - pole just eriti esinduslik kunagi olnud,» räägib Ene.

Ene valik langes Niine Nahakliinikule, mis asub Tallinnas Kotka tänaval.

«No ma guugeldasin hästi palju ja siis otsustasin, et see kliinik võiks olla parim,» sõnab Ene, kes räägib oma loo anonüümselt. Naine töötab väikeses kollektiivis, kus pööratakse korrektsele välimusele palju rõhku. Sissetulek jääb tal alla Eesti keskmise palga, mis oli ka põhjuseks, miks ta otsustas operatsiooni eest maksta järelmaksuga.

Uued rinnad järelmaksuga

«Kuna ma kohe kõike raha sisse ei maksnud, võtsin järelmaksuga, siis läks mingi üle 4000,» meenutab Ene, et lepingu järgi oli sissemakse 1000 ja igakuine kuumakse kolme aasta jooksul 94 eurot.

Helsingi lähedal Vantaas elav Cheyenne Järvinen on elustiiliblogija, kes 2015. aastal sai Miss Helsingi valimistel esimese printsessi koha. Blogimine on Cheyenne’ile peaaegu täiskohaga töö. Talle saadetakse erinevaid tooteid, põhiliselt iluasju, et ta neid katsetaks ning sellest oma blogis kirjutaks. Lisaks on Cheyenne ka seltskonnatäht ning seetõttu on teda tihti näha erinevatel üritustel. Selleks kõigeks on oluline aga hea vorm, mistõttu käib Cheyenne viiel päeval nädalas trennis.

Nagu Enegi, soovis Cheyenne rinnaoperatsiooni eest tasuda järelmaksuga. Cheyenne valis operatsiooni jaoks endale vahendusbüroo, The Looki. Tema konsultandiks sai Suvi Pitkänen.

«Ausalt öeldes küsin nüüd seda endalt ka ise. Tutvusin Suviga mullu juunis enne minu operatsiooni. Vestlesime palju. Ta pakkus mulle väga häid koostöötingimusi ja operatsiooni hea hinnaga. Lisaks soodustusi muude Looki teenuste juures. Kõik tundus tore ja otsustasin valida neid. Tavaliselt maksab lõikus 4800 eurot. Mulle pakuti hinnaks 2000 eurot,» räägib Cheyenne.

The Look korraldas soomlannale operatsiooni Eestis MM Kliinikus Tallinnas.

Tänaseks päevaks on aga selge, et kumbki naine ei ole rahul sellega, millised nende rinnad hetkel välja näevad.

«Alles laeval sain teada, et suurenduslõikust ei tule. Mõistlikku põhjendust ma sellele ei saanud, miks tehakse ainult kohenduslõikus. Suurendusoperatsiooni kohta öeldi, et see on liiga suur risk ja jääks minu vastutusele. Muidugi valisin ainult kohenduse,” ütleb Cheyenne, kes oma sõnul maksis nii rinnasuurenduse kui tõstmise eest, kuid sai vaid viimase. Tema väidab, et talle öeldi, et Eestis lihtsalt ei tehta kahte operatsiooni korraga - push-upi ja suurendust, ehkki naise teada Soomes tehakse.        

«Lookiga olid lihtsalt kommunikatsiooniprobleemid,» kinnitab noor soomlanna ning lisab, et Look endapoolsel suhtlusel ja konsultatsioonil süüd ei leia.

«Look süüdistas mind, et tulemus on selline. Et olen rindade eest halvasti hoolt kandnud. Kuigi viis nädalat operatsiooni järel ma ei teinud mitte midagi. Ei saa olla minu viga, et on ebasümmeetrilisus ja nibud on eri kõrgusel. Look minu vastukajale hästi ei reageerinud. Hoopis süüdistas mind,» meenutab Cheyenne.

The Look ei ole mitme nädala jooksul leidnud võimalust intervjuuks, et selgitada oma versiooni juhtunust. MM Kliiniku plastikakirurg Mare Malva aga ei saa ilma Cheyenne'i notariaalse avalduseta juhtunut kommenteerida. Kuid ütleb, et suurte raskete rippuvate rinda puhul ei panda impantaate seetõttu, et need lisavad massi ning rinnad vajuvad taas kiiresti ära.

«Suvi ütles, et arst keeldub implantaatide paigaldamisest. Aga konkreetset põhjust ei öeldud. Lihtsalt viidati mingile riskile. Et kui tahan implantaate, siis saan need, aga omal vastutusel,» ütleb Cheyenne.

Oma rahulolematusest seoses vahendusbüroo tegevuse ja poolikuks jäänud rinnaoperatsiooniga on noor naine rääkinud palju ka Soome meedias. Seda kõike teeb Cheyenne põhjusega.

«Ma räägin nende inimeste eest, kes seda ise teha ei saa. Olen saanud paljudelt inimestelt tänusõnu, et oma lugu olen jaganud. Sest on palju inimesi, kes ei taha sellest rääkida ja kes ei ole saanud tagasi raha või uut operatsiooni ega midagi. Seega olen saanud palju head tagasisidet,» räägib Cheyenne.

Kui Cheyenne sai kliinikus vaid rinnatõstmisoperatsiooni ilma implantaatideta, siis Enel on seis märgatavalt halvem. Kui esialgne rinnasuurendusoperatsioon läks hästi, siis 2016. aasta suvel selgus, et Enel on vähem kui aastaga tekkinud ühes rinnas II astme kapseldumine.

Tunnustatud plastikakirurg Jüri Kullamaa, kes on pea 30 aastat iluoperatsioone teinud, ütleb, et kapseldumine võib tekkida igal hetkel pärast rinnasuurendusoperatsiooni.

«Silikoonprotees on võõrkeha ja kui nüüd võõrkeha panna organismi, seal tekib armkude, nii et organism hakkab seal vastu võitlema sellele võõrkehale ja tekibki siis kapsel ehk armkude. Ta võib hakata rinda deformeerima, põhjustada valu ja siis on vaja rinda korrigeerida,» selgitab Kullamaa.

Jäi ühest implantaadist ilma

Nii Enel läkski - kordusoperatsioon tehti Niine Nahakliinikus 2016. aasta juuni keskel.

Pärast operatsiooni läks Ene koju ning kuna ta tundis ennast hästi, siis arstiga suheldes lükkas ta järelkontrolli edasi. Kuid juuni lõpus tõusis ootamatult palavik.

«Olin kolm päeva kohutavas palavikus, mõtlesin, et olen haige lihtsalt. Aga siis kui ma kolmandal päeval hakkasin ära minestama, siis mees viis mind kiirabisse. Tartus pidin ma veel ootama 6 tundi, täiesti õudne oli. Niipea kui ma sinna ülevaatusele läksin, siis arst ütles mulle kohe, kas ma suren ära või lähen kohe operatsioonile - veremürgitus oli. Lõikasid rinna lahti ja pool liitrit mäda tuli rinnast välja. Siis puhastasid ära ja implantaati enam tagasi ei pandud. Infektsiooni oht oli. Tekkis veremürgitus lihtsalt. Alguses ma küsisin ka arsti käest, et millest see võib olla. Ta ütles, et võib olla ei olnud õige steriilsus või mida iganes. Siis arst muidugi, minu oma, vaidles vastu, et kõik tehti nii nagu peab,» meenutab Ene.

Enet opereeris Niine Nahakliiniku arst Pille Kirjanen. Kliiniku tegevjuht Raul Niine sõnul teevad nad iga operatsiooni puhul kõike ühte moodi nii nagu protseduur ette näeb. Konsultatsioonide käigus räägitakse ära kõik võimalikud ohud.

«Selle jaoks meil ongi leping, seal lepingus on tegelikult kirjas, missugune on selle konkreetse protseduuriga seotud komplikatsioonid ja selle lepinguga patsient kinnitab, et ta saab aru, missugusele protseduurile ta tuleb ja millised võimalikud ohud sellega võivad kaasneda,» selgitab Raul Niin.

Ootamatult leidis Ene ennast olukorrast, kus tal olid rinnad erineva suurusega ning ta ei teadnud, mida ette võtta.

Ehk et loo moraal on see, et iga isik, kes kaalub iluoperatsionile minekut, teadku, et tulemuse eest vastutab ta ise. Ja kui midagi ei meeldi, tuleb selle parandamine omast taskust kinni maksta.

Ene pöördus advokaadi soovitusel Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kuid ka sealt ei leidnud ta poolehoidu.

«Lõppkokkuvõte oli see, et arstid ei ole mitte midagi valesti teinud. Et kõik on jumala okei,» on Ene otsuses pettunud.

4000 eurot maksnud operatsioon läks nihu ja selle korrigeerimine maksab teine 4000 eurot. Sellist raha Enel pole.

«Patsient - talle tundub, et plastikakirurgia on nagu kosmeetiku juurde tulek aga tegelikult see on ikkagi radikaalne kirurgiline protseduur,» sõnab Raul Niin.

Kurbloolisus ongi see, et ei Cheyennil ja nüüd enam ka Enel pole kuhugi kaevata ega kellegi peale loota. Sest nagu igal operatsioonil, võib ka rindade suurendamisel juhtuda ettenägematuid asju ja täpselt nii mõlemal naisel juhtuski.

Operatsiooni tagajärjed on mõjunud mõlema naise enesekindlusele.

Ene ei julgenud mitu kuud oma mehe ees lahtigi riietuda. «Mul olid närvid nii läbi, ma sõin tablette kogu aeg, omavahelised suhted läksid meil ka jumala halvaks,» meenutab Ene.

«Loodan, et operatsioon tehakse viimaks ära. Aga mitte The Looki vahendusel. Vähemalt mitte sama kirurgi juures. Mul on vaja kohenduslõikust ja implantaate. Aga nüüd Soomes, kui olen käinud eri arstide jutul, on öeldud, et ei ole põhjust, miks implantaate panna ei saanud. Lihtsalt Eestis polevat kombeks neid kahte protseduuri koos teha. Soomes aga tehakse üheaegselt. Nüüd käib Lookiga vaidlus, nende meelest pole korrektuuri vaja. Mina ütlen, et on küll vaja. Seda ütlevad ka teised arstid. Nüüd on see tarbijakaitse teema,» räägib Cheyenne.

Ene teab ka seda, et ta ei saa elu lõpuni proteesi kandma jääda - tal on plaan lasta peatselt endale uus rinnaoperatsioon teha. Seniks on aga tal veel 17 kuud jäänud maksta eelmise operatsiooni järelmaksu. Seni aga kasutab Ene igapäevaselt proteesi.

Praeguse süsteemi juures peab Ene ise leidma lahenduse, sest raviviga ei leitud. Kuid olemasolevat süsteemi on kavas ümber töötada. Nimelt luuakse igale tervishoiutöötajale kohustusliku sissemaksega kindlustussüsteem.

«See annab patsiendile selle garantii, et kui juhtub mingi raviviga või eksimus, mille tagajärjel patsient saab tervisekahju, et tal on võimalus pöörduda selle fondi poole ja saada siis hüvitist,» sõnab sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

«Alati, kui mul on riided seljas, siis see siin paistab alati välja, see on väga häiriv. Nibu on pidevalt paista,» räägib Cheyenne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles