Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vastused seitsmele piinlikule küsimusele päevade kohta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
17. veebruar 2017 16:54
FOTO: Erik Reis / PantherMedia / Scanpix

Kuigi menstruatsioon võib meie elus olla sama tähendusega, mis surm ja maksud – kindel asi, mis kunagi tulemata ei jää – võib meie suhe oma emakaga olla jätkuvalt keeruline.

Portaalis Mom.me vastab meie kõige piinlikumatele päevaküsimustele günekoloog dr Jessica Ritch, kes mitte ainult ei tea vastuseid neile seetõttu, et on arst, vaid ka seetõttu, et on ise naine ja väga hästi kursis sellega, kui veidraid asju meie kehad teha võivad. «Ma usun, et on väga oluline, et naised oma kehasid mõistaksid,» ütleb dr Ritch. Tema sõnum on lihtne: ükskõik, kui veidrad ka poleks meie kehadeteemalised küsimused, me peaksime alati julgema neid küsida.

Mis täpselt ikkagi on need punased suured klombid, mida me vetsupotis näeme?

Tegemist on vereklompidega. Kui veri vagiinas või emakas liiga kaua «istub», siis hakkab ta hüübima ning moodustuvad klombid.

Kas te palun võiksite selgitada, miks me päevade ajal ikkagi nii palju kakame?

See on hea küsimus, sest me täpselt jätkuvalt ei tea sellele vastust. On kaks teooriat. Esimene selgitus võib olla see, et menstruatsioonile eelneb üleüldine hormoonide langus, mis toob kaasa mitmeid erinevaid premenstruaalseid sümptomeid. Teise teooria kohaselt on tegemist soolteärritusega, millele aitab kaasa verd kehast heitev emakas. Lisaks «põgeneb» teatud osa verd munajuhade kaudu mitte vagiinasse, vaid kõhuõõnde, kus see loomulikult soolestikku ärritab ning põhjustab nii kõhulahtisust kui ka huvitaval kombel kõhukinnisust.

Miks enne päevi näkku punnid tulevad?

Ka siin taga on hormonaalne tasakaalutus. Östrogeenitase langeb, mis tähendab, et progesteroon võtab võimust ning see võib kaasa tuua akne.

Miks me esimestel mensese päevadel vihased ja näljased oleme?

Ka selle nähtuse tagamaad peituvad hormoonides. Serotoniinitaseme muutus kehas toob kaasa tujukõikumise ja näljahood.

Kas on mingi kindel põhjus, miks mõned meist päevade ajal nii seksuaalselt erutunud on?

Jällegi võib põhjust otsida hormoonidest. Östrogeeni ja progesterooni tasemete kõikumine põhjustab neurotransmitterite «lainetamise», mis omakorda toob kaasa serotoniini, nn õnnehormooni vabastamise. Serotoniin võib kaasa aidata nii ärrituvusele kui ka tujukõikumistele, kuid see võib olla ka teiste tujude põhjustajaks, näiteks erutuse. Kui siia juurde veel lisada suurenenud vere hulk genitaalpiirkonnas, siis ongi vastus käes.

Mis on see pruun eritis päevade alguses ja lõpus?

Tegemist on oksüdeerunud verega. Päevade alguses ja lõpus on verevool üsna vähene, mis tähendab, et sel pole sama jõudu kehast väljuda, mis on suuremal verehulgal. See tähendab, et väike hulk verd võib jääda vagiinasse «kinni» ja puutuda kokku hapnikuga. Hapnik omakorda hakkab verd lagundama ja see muutub pruuniks.

Kas menstruaaltopsi kasutamisel on mingeid terviseriske?

Ei, mingeid märgatavaid terviseriske sel pole. Küsimus on valikus ja selles, mis iga naise jaoks mugav on!

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL
Tagasi üles