Laste silmi kontrollitakse pahatihti alles siis, kui kooliaeg kätte jõuab. Kui varem midagi murettegevat silma ei hakka või ei osata võimalikele ohumärkidele tähelepanu pöörata, siis võib raviks juba liiga hilja olla.
Laste silmi tuleb kontrollida enne kooli
13. märts 2011, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks amblüoopiat ehk laisa silma sündroomi, mille puhul üks silm piltlikult öeldes ei tee teisega koostööd, saab efektiivselt ravida üksnes kuuenda-seitsmenda eluaastani.
Õigeaegse ravita ei hakkagi laisem silm teise silmaga koostööd tegema ning tulevikus on mitmed ametid, kus koordinatsiooni ja täpsust vaja, välistatud. Ka kaugelenägevust on võimalik tõhusalt korrigeerida just enne kooli.
Millal minna silmaarsti juurde?
Lapse nägemisteravus areneb enamasti välja seitsmendaks eluaastaks, silmi võiks kontrollida aga juba varem. «Kindlasti tuleb enne kooli kontrollis käia, soovitatavalt siiski 3–4-aastaselt,» soovitab silmakliiniku Laservisioon juhataja ja silmaarst Tiina Pakosta.
«Kui siis ilmneb, et on laisk silm, saab seda treenida. Kui hiljem avastatakse, on juba hilja. Siis see silm jääb nii, nagu ta on.»
Esimese silmakontrolli võib teha ka pere- või lastearst, kellel on spetsiaalsed lastele mõeldud piltidega nägemistabelid. Hästi oluline on mõlema silma eraldi kontrollimine ja seda nii, et teine oleks kindlalt kaetud, sest lapsed on osavad piilujad ja probleemi korral juba harjunud teisiti vaatama, toonitab Pakosta.
Kui kahtlused lapse silmade tervise osas tekivad varem, tuleb mõistagi kohe spetsialisti poole pöörduda, nägemise kontrolliks on eri vanuses laste jaoks erinevad testid. Paariaastastel lastel saab spetsiaalse aparaadiga vaadata silma optilist ehitust, nägemisfunktsiooni selgitamiseks tuleb lisaks teha teste.
Kui laps ise ei oska veel väljendada, mida ta pildil näeb, on võimalik kasutada ka selliseid teste, mille abil saab jälgida silmade tööd ja selle põhjal järeldusi teha.
Kui silmaarstile on pikk ooteaeg, soovitab Pakosta minna ortoptisti juurde, kes teeb kõik vajalikud testid ning vajaduse korral suunab edasi arstile. Erakliinikusse minnes võiks eelnevalt uurida, kas sealne silmaarst lastega tegeleb, kas tal on selleks vajalikud vahendid.
Märgid, mida lapse silmade puhul jälgida tuleks, on silma pidev «rändamine» või kõõrdivaatamine, silma kinni pigistamine ja vaid ühe silmaga vaatamine, silmamunade rütmiline pendeldamine, tugev valgusekartus. Need on tõsisemad nähud, mille puhul tuleks Pakosta sõnul kohe arsti poole pöörduda.
Silma rändamist võib vahel täheldada ka imikutel, ent kui see pole pidev, ei ole lapse aastaseks saamiseni muretsemiseks suurt põhjust, sest imiku silmalihas pole veel lõplikult välja arenenud. «Sõltub ka lapse emotsionaalsest seisundist. Kui ta on rohkem väsinud, võivad ka silmad rohkem rännata,» märkis Pakosta.
Mis põhjustab nägemisprobleeme?
Tiina Pakosta sõnul tasub eriti tähelepanelikult lapse silmi jälgida, kui vähemalt ühel vanematest on plussprillid, tal on olnud kõõrdsilmsust, laiska silma, silmade liikuvuse häireid või kui on probleemiks ruumilise nägemise puudumine.
Siis tuleks minna lapse silmi kontrollima nii vara kui võimalik ning vajaduse korral mitu korda, sest nägemistestid ei pruugi esimesel korral õnnestuda.
«Seni tuleb kontrollis käia, kui on selge, kas laps näeb mõlema silmaga või mitte,» soovitab arst. Väikest, koolieas saadud miinust ta silmahaiguseks ja seega ka ohumärgiks ei loe.
Lisaks pärilikkusele võib lapse silmade tervist mõjutada keskkond, harjumused, raseduse kulg, madal sünnikaal. Tiina Pakosta toob ühe suurema riskirühmana välja enneaegsed lapsed, kellest võib 30–40 protsendil olla silmadega probleeme.
Lapsed sünnivad miinussilmaga, mis imikueas liigub plussi poole ning lapse kasvades hakkab vähemaks jääma. Vahel võib juhtuda, et see pluss pole ka kolmeaastaseks saades veel päris kadunud, aga kui lapse silmade liikuvus on hea, silmamunad on kenasti paralleelsed ega ole kõõrdi, siis ei ole probleemi – silmamuna kasvades optika muutub ja ta kasvab plussist välja.
Kuidas hoida silmade tervist?
Kui lapsele on määratud prillid, tuleb neid kindlasti kanda ning vajaduse korral last julgustada. Kui lapsel on avastatud laisk silm, siis selle puhul on efektiivseimaks ravimeetodiks klapiga terve silma katmine, et ergutada haiget silma vaatama.
Ravi tõhusus ei sõltu Tiina Pakosta sõnul siiski mitte ainult klapi kandmisest, vaid ka sellest, milline on haige silma optiline ehitus, millised on kõrvalekalded. Kui laisk silm näeb, on see juba hea eeldus.
Üheks silmade vaenlaseks on tänapäeval peale teleka ka arvuti. Nende vaatamist-kasutamist tuleks piirata sõltumata sellest, kas silmad on terved või on tuvastatud nõrgem nägemine.
Ajaliselt peaks ekraani taga istumist piirama nii, et koormus silmale oleks vahelduv. Pärast telekat või arvutit oleks hea, kui laps läheks välja ja teeks midagi, mis tasakaalustab pingsalt vaatamist. «Silmade tervisele mõjub hästi liikumine.»
Tiina Pakosta hinnangul võiks tund aega teleri ees olla tõesti maksimum ning näitlikustab koormust silmale olukorraga, kui me istuksime, jalg kõveralt, teatud asendis nii, et lihas tõmbub pingesse – täpselt sama juhtub silmalihasega.
Silm on mõeldud vaatama eri kaugustesse ja sellest lähtuvalt on kasulikud ka erinevad silmaharjutused, mida lapsed teevad sobivas keskkonnas ise. Hämaras valguses ja voodis raamatu lugemist-vaatamist ei tauni Pakosta aga üksnes silmade tervise pärast, vaid kogu organismist lähtudes.