Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Soome eksperdid: 11 põhjust, miks tänapäeva lapsevanemad on enda omadest paremad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
14. veebruar 2017 14:18
FOTO: LightField Studios / Panthermedia / Scanpix

Kas nutitelefon on uus lapsehoidja ning lapsevanemaks olemise põhitõed on ununemas? Helsingin Sanomat uuris ekspertidelt, millised on alad, kus tänapäevased lapsevanemad eelmiste generatsioonide vanematest sageli edukamad on. Rõõmustamiseks on põhjust küll ja veel!

  1. Isad on rohkem pildis. Eksperdid nõustuvad, et üks parim näitaja on isade osalemine pereelus. 92 protsenti soome poisslastest tunnistavad, et saavad oma isaga kergelt muredest rääkida ning Helsingi ülikooli lektor Marjatta Kalliala toob näiteks, et on mitmeid kordi jälginud, kuidas käsitööpoes erinevaid sätendavaid helmeid ja pärleid oma tütardele just isad otsivad.
  2. Vanemad hindavad laste arvamust. Jyväskylä ülikooli professor Kimmo Jokinen tõdeb, et tänapäeva vanemad hindavad oma laste arvamust ning lastel on võimalik märksa enam neid puudutavates otsustes kaasa rääkida – kust ostetakse süüa, kuhu minnakse reisile.
  3. Vanemad ja lapsed räägivad omavahel tunnetest. Emotsionaalne suhe vanemate ja laste vahel on aina lähedasem ning taandumas on jahe, autoritaarne suhtumine. Jokineni sõnul on suhe pigem intiimne, toetav, hooliv.
  4. Vanemad tunnevad oma lapsi. Vanemate ja laste maailmad pole drastiliselt erinevad ega teineteisest eraldatud. Vanemad tunnevad oma laste sõpru, huvisid, muusikamaitset, lemmiksarju ja hobisid. Erinevad generatsioonid ei tunne enam vajadust üksteise eest oma tõelist palet peita.
  5. Perekond tahab koos olla. Kuigi on kiire ja kõigil on aega vähe, teevad perekonnad teadlikke pingutusi, et koos aega veeta. Jokineni sõnul võib ette tulla, et nädala sees ei söö perekonnad tihti sama laua taga, siis nädalalõppudel tehakse see aeg tasa.
  6. Vanemad mängivad lastega. Marjatta Kalliala märgib, et aina enam hinnatakse mängu tähtsust ning vanemad leiavad aega, et rohkem lastega mängida.
  7. Vanematel on julgus küsida abi ja seda vastu võtta. Lastepsühhiaater Jukka Mäkelä ütleb, et taandumas on arvamus, justkui peaks iga hinna eest üksinda hakkama saama. Tänapäeva lapsevanemad on altid abi otsima ja seda ka vastu võtma. Tänapäeval peetakse seda heaks lapsevanemaks olemise oluliseks osaks.
  8. Ema ja isa jagavad kohustusi võrdsemalt. Aina enam jääb laste eest koju hoolitsema isa ning isapuhkuste väljavõtmine on Soomes hüppeliselt kasvanud. Mäkelä hinnangul tuleneb see sellest, et emad-isad oskavad paremini kohustusi omavahel jagada.
  9. Lapsed toituvad paremini. Kuigi laste toidulaual võiks veel väga palju parendamistööd ette võtta, on siiski positiivseid tendentse märgata. Nii on vähenenud küllastunud rasvade tarbimine ning lapsed söövad perega sama laua taga. Lasteaialapsed söövad uuringute põhjal rohkem puu- ja köögivilju.
  10. Vähenenud on ihunuhtlus. Mäkelä kinnitab: «Laste füüsiline karistamine ja alandamine on tunduvalt vähenenud.» Kui 2006. aastal tunnistas 46 protsenti vanematest, et on oma lapsi tutistanud, siis 2014. aastal tõdes seda vaid 25 protsenti vanematest. Vitsa andmist tunnistas 2004. aastal 7 protsenti vastanuist, nüüd aga ei näi keegi seda enam tegevat.
  11. Õnnetused on vähenenud. Viimase aasta jooksul on drastiliselt vähenenud laste surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite arv. 1970ndate alguses suri õnnetuse tagajärjel aastas 300 alla 15-aastast last. 2015. aastal oli sama näitaja 25. Üheks põhjuseks on tõsiasi, et lastel hoitakse paremini silm peal, kuid ametnikud tuletavad meelde, et enamik laste surmadest on jätkuvalt ennetatav!
SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL
Tagasi üles