Kõik meist on kunagi kohanud ülienesekindlat inimest, olgu selleks sugulane, sõber, kolleeg, ülemus või mõni tuttav. Need inimesed kiitlevad pidevalt enda teadmiste, saavutuste ja ambitsioonikate tulevikuplaanidega ning kipuvad teisi enda varju jätma.
Kui tundsid antud kirjelduses ära iseenda, siis oled just sina see ülienesekindel inimene, kirjutas Idiva. Kuigi antud tiitel võib hästi kõlada, on sel vahel soovimatuid tagajärgi.
Enesekindluse ja ülienesekindluse vahel on õhuke joon. Kliinilise psühholoogi Varkha Chulani sõnul tähendab ülienesekindlus sellist ülbust, kus inimene usub, et on kõigist teistest parem ja ülim. Seega on sel inimesel sageli teiste suhtes üleolev ja põlglik hoiak.
Psühholoog Chandni Mehta väitel kipuvad ülienesekindlad olema ambitsioonikad, karjäärile pühendunud ja väga hea väljanägemisega naised. Nad avaldavad oma arvamust üldjuhul valjuhäälselt ja tuliselt.
Need inimesed ei pruugi teemat täielikult vallatagi, kuid õigustavad enda seisukohta vankumatu enesekindlusega. Lisaks kalduvad nad teisi pilkama ja vastu vaidlema.
Ülienesekindla käitumise põhjused
Ülienesekindlus võib inimeste psüühikasse hiilida mitmetel põhjustel. «Ülienesekindlus võib areneda inimestel, kes on jõukad, kõrgelt haritud, edukate vanematega või sellise iseloomuga,» selgitas psühhiaater Anjali Chhabria.
Üldiselt põhjustavad antud käitumist meie võimed ja edukus. Ülienesekindlus on omasem ka eneseimetlejatele. Psühhiaatri sõnade kohaselt muutuvad mõned inimesed liiga enesekindlaks hoopis madala enesehinnangu tõttu ja püüavad sel moel end tõestada ja eneseväärtust tõsta.
Mehta sõnul võib ülienesekindlus tuleneda ka kasvatusest. Lapsest võib tulla ülbe täiskasvanu, kui vanemad pole teda iial kritiseerinud ja on teda üleliia saavutuste eest kiitnud.
Ülienesekindla käitumise tagajärjed
Kuna ülienesekindlad isikud näevad end tavaliselt kõige targemana, siis ei meeldi nad just paljudele inimestele. Chulani sõnul õhkavad need inimesed ülbusest ja pealiskaudsest enesekindlusest.
Ülienesekindlate inimestega on sageli raske suhelda ja teised ei saa nendega eriti läbi. Nende ego on väga tundlik ja nad solvuvad kergesti. Ühest küljest tajuvad nad end teistest kõrgemana, kuid tegelikult on nad haprad ja haavatavad.
Ametialaselt on ülienesekindlad inimesed enda arvates erilised, mistõttu ei pea nad vajalikuks ka enda oskusi täiendada. Sellest tingituna ei pruugi nad tööga hakkama saada ja võivad tagasilööke kogeda. Kuna ülienesekindlate inimestega on raske suhelda, siis võõrduvad nad ka kolleegidest.
Mehta sõnul on ülienesekindlad inimesed ennast täis ja peavad pidevalt enda arvamust avaldama. Samas ei huvita neid teiste vaatenurgad – eriti inimeste, keda nad peavad endast alamaks. Suhete koha pealt on nad domineerivaks pooleks ning eelistavad enamasti alistuvaid partnereid.
Kuidas sellise käitumise puhul toimida?
Ülbus pole ihaldusväärne iseloomujoon ning kipub mõjutama suhteid pere, sõprade, kolleegide ja tuttavatega. Seetõttu soovitab Chulani mõista, et tiitlid, töö ja raha ei määratle inimest. Hinda enda võimeid ja saavutusi, kuid ära hinda nende põhjal end kui inimest.
Enamjaolt pole ülienesekindlad inimesed enda käitumisest ise teadlikud, seetõttu peavad pere ja sõbrad neile selle selgeks tegema.