Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) ja Euroopa Parlamendi infobüroo naistepäeva puhul korraldatud seminaril jäi kõlama tõdemus, et riigikokku pääses seekord liiga vähe naisi (20 senise 24 asemel) ning et hea oleks, kui moodustatava valitsuse liikmetest oleks vähemalt kolmandik naised.
Viimase üleskutsega pöördub ENÜ ka riigikogu XII koosseisu liikmete poole.
Lisaks on ENÜi sooviks, et Euroopa Parlamendi ja paljude rahvusparlamentide eeskujul moodustataks riigikogus soolise võrdõiguslikkuse komisjon, et toetada ühiskonna arengut ja vähendada naiste ja meeste ebavõrdsust.
Muu hulgas tõstatati küsimus, kas olukorras, kus naised moodustavad vaid viiendiku riigikogust, on üldse võimalik edukalt võidelda praeguste naisi puudutavate probleemidega, näiteks palgelõhega.
Riigikokku valitud naistele teeb ENÜ ettepaneku taastada Riigikogu Naiste Ühendus, nagu see tegutses 1990ndatel aastatel. Ideede elluviimist toetas tänasel seminaril ka sotside ridadest riigikokku pääsenud Marianne Mikko.
Riigikogu VII ja IX koosseisu liige aastatel 1995-2003 Liia Hänni märkis, et naiste vähese esindatuse üheks põhjuseks riigikogus on kindlasti ka see, et naiste kandideerimise aktiivsus oli seekord märgatavalt väiksem.
Parlamendis 15 aastat olnud keskerakondlane Evelyn Sepp, kes riigikogu uude koosseisu ei pääsenud, tõi välja, et naispoliitikute tänavune vähene kandideerimisaktiivsus on omakorda kindlasti seotud rahaliste ressurssidega.
Kuigi keskerakonna fraktsiooni tulemusega võib Sepa sõnul üldjoontes rahule jääda, sest naisi on seal teiste erakondadega võrreldes kõige rohkem, siis teatavad järeleandmised on nemadki teinud - valimistele mingi vastu fraktsiooniga, kus oli üheksa naist, uues koosseisus on aga naisi seitse.
Et naiskandidaatide osakaal nimekirjades on vähenenud, on Sepa hinnangul seotud sissetulekutega. «Tõenäoliselt on selle põhjuseks majanduslikud olud - töökoormus ja vähene ressurss,» märkis Sepp, lisades, et üldiselt ongi naistel rahalise ressursi peale raske konkureerida.
Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp tõi välja, et üheks barjääriks naiste teel tipp-poliitikasse on naiste väiksemad sissetulekud - Eesti naiskandidaadil on nimelt keskmiselt kolmandiku võrra vähem raha kui meeskonkurendil, mis tähendab, et kulutused valimiskampaaniale saavad olla keskmiselt kolmandiku võrra väiksemad. Lisaks on oma osa naiste topeltkoormusel töö- ja pereelu eduka ühitamise võimaluste puudumisel.
Samuti tõdeti seminaril, et ka naised ise peaks valimistel rohkem naiste poolt hääletama.
***
Naiste esindatus parlamendis:
Rootsi 45%
Soome 40%
Norra 40%
Taani 38%
Saksamaa 33%
Läti 20%
Eesti 20%
Leedu 19%
(Allikas: Liia Hänni ettekanne)