Noore perenaise pettumus: mees ei luba isegi kinos käia!

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ronalds Stikans/ Panther Media / Scanpix

Noor naine ja väikese lapse ema kurdab Perefoorumis, et mees tahaks ainult kodus nelja seina vahel olla ning teeb sellest suure probleemi, kui naine ka üksi kuhugi läheb. Millist nõu talle annaksid?

Mees töötab välismaal. Käib tööl nii, et kaks nädalat tööl ja neli päeva kodus. Kui olen teinud talle pakkumise, et võiks koos kinno minna, siis temale see ei sobi, sest siis ei saa lapsega koos olla. Laps on kolmeaastane. 

Mees ütleb, et me võiks vaadata midagi sellist, kuhu saaks lapse ka kaasa võtta. Aga laps ei istu kaks tundi jutti ühe koha peal, pealegi me oleksime ainult kolm tundi kodust ära ja vanaema vaataks last. 

Pakkusin välja, et võiks siis koos klubisse minna. Ka ei sobi, kuna tema on töölt tulles väsinud ja tahab puhata. Ütlesin, et me ei pea ju hommikuni olema. Umbes kell kümme õhtul läheme ja juba 2-3 öösel tagasi. Siis hakkas vabandusi otsima, et tal pole midagi selga panna jne. Ühesõnaga kuhugi ei taha ta minna ja eelistaks ainult kodus istuda. Ainult mõne sõbra pool oleme käinud või siis maal.

Ühel päeval, kui ta ära tööle läks, pakkus sõbranna välja, et võiks kinno minna. Ma helistasin oma emale, et kas ta saab last vaatama tulla ja saigi. Läksin kinno. Olin kodust ära kolm tundi. Elukaaslane helistas just sel ajal, kui bussiga koju sõitsin. Küsis, mis teen? Ma vastasin, et sõidan koju. Ta küsis, et kus siis käisin? Vastasin, et kinos. Ja kus siis alles hakkas tulema teksti! Et mina käin tema teadmata salaja väljas, kes last vaatab ning et mina varjan tema eest asju ja poleks talle öelnudki, kui ta poleks ise küsinud. No mida veel! Ma ei jõudnud ju ise enne öeldagi, kuna ta küsis ise ja ma vastasin, mis teen. Kella kümneks olin kodus tagasi, aga temal tekkis ainult kinos käimisest hull probleem.  

Minu jaoks oli see spontaanne otsus, et kinno minna ja ma ei plaaninud seda ette. Mehel tekkis aga probleem, et kus väljas ma veel hakkan käima, kui tema tööl on. Rikkus tuju nii ära! Tean, et ta rabab meie nimel seal tööd teha, aga mis ma teha saan? Elu ongi ju selline. Ma ka ju kodus kasvatan last ja toimetan igapäevase eluga. Aga kui korra endale midagi luban, siis on kisa majas.  Mul ei ole oma lapsega koos olemise vastu midagi, aga tahaks ka mehega kahekesi välja minna. Näiteks õhtul või lapse lõunaune ajal, kui laps nagunii magab, ja üles ärgates, oleme meie juba ammu tagasi. Ma ei kahetse, et mul on laps, ega kurda, et elu on halb, aga lihtsalt tahaks vahel end tuulutada ka. Kui päevast päeva sama rütm jookseb, siis natukene tahaks vaheldust.

Ma olen nii õnnetu ja ei teagi, kuidas nüüd edasi käituda. Kas peangi siis kogu aeg kodus istuma, kuna tema on tööl? Ma polegi mitme aasta jooksul kuskil käinud. Olen 22-aastane ja oma elu täielikult kodule pühendanud, aga mehel ikka probleem.

Mida Sina talle soovitaksid?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles