Just selles Euroopa riigis on sooline palgalõhe kõige väiksem – vaid protsent!

Dagmar Lamp
, Postimehe naisteportaali juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

Soolisest palgalõhest on olnud palju juttu ning teadupoolest on Eesti selles murelikuks tegevas näitajas Euroopa riikide seas oma 28 protsendiga esirinnas. On aga üllatavaid riike, mis on suutnud leida viise, kuidas mehi ja naisi tööturul võrdselt tasustada.

Sooline palgalõhe, st naiste, kes töötavad võrdselt oma meeskolleegidega, ebavõrdne tasustamine, on Euroopa Liidus laialdaselt levinud probleem. Lõhed on pidevalt märgatavad kõikides EL-i liikmesriikides, ulatudes ühest protsendist Sloveenias kuni 28 protsendi suuruse lõheni Eestis. Liidu suurimates majandusriikides nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigid on sooline palgalõhe vastavalt 22, 20 ja 16 protsenti. Tavaliselt jääb sooline palgalõhe 10 ja 20 protsendi vahele. See reegel kinnitab ennast ka siis, kui võtta arvesse boonuseid ja toetusi, mida töötajatele palga peale makstakse. Sellele vaatamata on naiste jaoks Euroopas paar helgemat sihtkohta, vahendab MySalary.

Eelkõige Sloveenia. Lisaks sellele, et Sloveenias puudub peaaegu täielikult sooline diskrimineerimine (keskmiselt protsent), on naised boonuste ja hüvitiste osas meestest paremal positsioonil. Nad on saanud rohkem ületunnitasusid, kulude katmist, rohkem iga-aastaseid boonuseid ja puhkuserahasid. Nad võtavad rohkem osa lastega seonduvatest organisatoorsetest tegevustest, tervishoiust ja pensionifondidest, kui seda teevad Sloveenia mehed.

Euroopa Liidu ainukene teine liikmesriik, millel sellel teemal midagi lisaks oleks pakkuda, on Poola. Poolas soosib viieprotsendiline sooline palgalõhe ikka veel mehi (mis on Euroopa skaalal küll suhteliselt madal). Aga kui rääkida hüvedest, siis Poolas saavad naised paremaid lepinguid tulemustasu, kuluhüvitiste, boonuste ja toetuste osas. Poola mehed see-eest võtavad palju osa pensioni ja tervisekindlustuse süsteemidest.

Lisaks suurtele majandusriikidele nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigid, kus naised jäävad meestest maha nii boonuste kui toetuste osas, peab veel mainima Itaaliat, Hispaaniat, Portugali, Belgiat, Hollandit, Iirimaad, Skandinaavia riike ja Kesk-Euroopa riike Austriat, Ungarit ja Rumeeniat. Seega alles jääb vaid käputäis erandlikke riike, kus naised on uuritud hüvede suhtes meestest paremal positsioonil.

Kõige võrdsemat kohtlemist leiab kõige sagedamini sellises olulises valdkonnas nagu lastehooldustegevused. Siin on sugudevahelise kohtlemise erinevused väikesed. See statistiline fakt ja Sloveenia ning Poola naiste toimivustase oma tööturgudel näitavad, et soolist palgalõhet võib vähendada soosiv segu üleriigilistest poliitikatest ja individuaalsest läbirääkimisoskusest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles