Mängulust viib lapsed õue

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra koolilapsed mängivad igal võimalusel õues.
Norra koolilapsed mängivad igal võimalusel õues. Foto: ANU LASSI

Aravete keskkool alustas kaks aastat tagasi koostööd Norra Lillehammer videregående skole’ga, et arendada tervislikku eluviisi koolides. Projektiga said teoks aktiivsed vahetunnid koos õue- ja sisemängudega, liikumist soosivad mobiilirakendused ja tervisliku koolitoidu juurutamine. Muu hulgas arendati kaasaegseid õppemeetodeid, kus õpetajad saavad integreerida erinevaid õppeaineid tervislike eluviiside propageerimiseks. 

Aravete kooli poolt vedas projekti inglise keele õpetaja Larissa Espenberg. Tema sõnul otsiti alul Norrast partnerit, kellega teha suusatamisalast koostööd. Sobilik kontakti leiti Norra saatkonna abiga. «Tervislike eluviiside arendamine koolides» projekt vältas 2014. aasta septembrist kuni 2016. aasta augustini ja Aravetelt oli kaasatud kümme õpetajat ja kaks koolitöötajat. «Norrast saime enim sporditegevuse teadmisi, üllatav oli näha, kui palju koolilapsed liiguvad ja tegutsevad õues. Huvitav oli nende elustiili jälgida. Kui meie õpilased istuvad nutitelefonide taga, siis nende õpilased ronisid õues puude otsas. Küsimuse peale, kas puudelt alla kukkumist ei kardeta, oli nende suhtumine pigem, et ravime ühte vigastust kui tervet põlvkonda,» rääkis Espenberg. «Nende ellusuhtumine on teine. Tavaline on, et lapsed tulevad kolme kilomeetri kauguselt kooli jalgsi. Põhikooli osas on õpilastel kohustus olla tund aega õues, siis pole lapsed õppetöös loiud.»

Muutused Eestis ja Norras

Mõlemad koolid tunnistavad, et õpiti teineteiselt nii mõndagi. «Kõigepealt kogusime kokku ideed, mida saaks liikumise edendamiseks kasutada. Nimekirja läks nii kummikeks kui pallimängud. Alustasime aktiivsete vahetundidega, kus organiseerime erinevaid liikumismänge. Populaarsed on redeli-golf ja teised viske- ja liikumismängud. Meil on kooli siseõu, mida saame õuemängudeks hästi kasutada,» tutvustas Espenberg. Lisaks tehti valla toetusel väljaspool kooli diskgolfi rada. «Usume, et see oli tänu meie kooli projektile, diskgolfi rada oli plaanis juba varem ehitada teise kohta. Ilmselt tänu sellele, et meie projektist võttis osa vallavanem, valiti asukohaks meie kooli park,» lisas Espenberg. «Mõtlesime, et meil võiks olla pargis ronimisrajad, kus köied ripuksid nagu Norras seiklusrajal. Soovime sarnasid lahendusi ka meie koolis kasutada, alustuseks ehk lihtsamaid. Praegu oleme teinud nutitahvlitesse liikumismänge, kus lapsed saavad otsida erinevaid asukohti üles,» kirjeldas Espenberg muutusi.

Norra kool oli üllatunud, et Aravete kooli söökla suudab pakkuda sooja lõunat, sest neil võtavad õpilased võileivad kodust kaasa. Mõlema kooli kokad külastasid teineteise koole ja tehti koostööd uute retseptide väljatöötamisel. «Sööklate koostöö on Eesti mastaabis suhteliselt harukordne,» kõneles Espenberg. «Meie õppeköögis toimus koos Norra kokkadega toiduvalmistamine, kus kõik projektis osalejad proovisid erinevaid tervislike toitude retsepte. Toitumisalane info pandi seejärel üles meie ühisele kodulehele õpilastele ja õpetajatele kasutamiseks.»

Selle aasta veebruarist pakutakse sooja einet Lillehammeri koolis ja lisaks on hommikul tasuta kaerahelbepuder. Sellest kevadest on tasuta pudruhommikud ka Aravete kooli kõigile õpilastele.

Imetlust tekitas eestlastes Lillehammeri kool, kus liikumisega seotud tegevused olid hinnatud, näiteks saab laenutada raamatukogust palle ja muid spordivahendeid. Aravete inimesed plaanivad taolist süsteemi ka oma koolis juurutada. «Norrakad olid jällegi imestunud, et nad on küll rikas riik, aga lapsed neil tasuta süüa ei saa nagu meil koolides,» sõnas Espenberg.

Foto: Projekti liikmed tervislikke toite maitsmas.

Õues viibimise võlu

Aravete rahva sõnul on norrakate tervisliku eluviisi aluseks rohke õues olemine. «Kui meil viibivad inimesed peredega ostukeskustes, siis neil on pered õues, söövad ja matkavad koos. Norras usutakse, et siseruumides asuvad spordiklubid on raharaiskamine, et parem tervis tuleb aktiivsest väljas liikumisest. Nii on Lillehammeri ümbruses 500 kilomeetrit suusaradasid. Nad ise ütlevad, et oktoobrist maini saavad nad mägede ümbruses suusatada,» imetles Espenberg norrakate elustiili.

Vaata lisaks www.healthylifestylesinschool.weebly.com

Muutustest võitsid kõik

Aravete keskkooli direktor Andy Tilk

Kui varem oli vahetundides suur hulk lapsi mobiiliga aega veetmas, siis nüüd on neid alles jäänud üksikud. Rohkem tegeletakse erinevate liikumismängudega või siis ilusate ilmadega ollakse õues.

Näiteks Norras hoiavad lapsed oma üleriideid klassis, et kiiremini õue suunduda – neil on üks pikk vahetund, kus kõik peavad õues käima.

Teine toimunud muutus puudutab laste toitlustamist. Söökla menüü on muutunud tervislikumaks, võimalikult vähe pakume nisutooteid ja saia, kasutame rohkem täisteratooteid. Lisaks on kõigile lastele tasuta hommikune puder.

Hetkel on meil päevakorras koolimaja ümber lastele tegevuskohtade loomine, näiteks kiige või turnimiskoha ehitamine. Kahjuks meie puhul ei ole see nii lihtne, sest koolimaja asub looduskaitse all olevas pargis. Tõenäoliselt saab see olema pikk protsess, kuna vajame erinevaid kooskõlastusi.

Koostöö norrakatega on tõstnud personali meeskonnatunnet. On hea, et õpetajad said käia väljaspool Eestit, näha elu mujal. Tihti viriseme, et meil on kõik halvasti, käies aga tutvumas teiste rahvaste eluoluga, tõdeme, et nii mõnigi asi toimib meil paremini. Tegelikult on kõigil midagi muuta ja õppida.


Projekti nimi:  «Promoting healthy lifestyles in school» (Aravete keskkool ja Lillehammer)

Projekti täpne nimetus: Tervislike eluviiside propageerimine koolis. Aravete ja Lillehammeri kooli koostööprojekt

Projekti teostamise aeg: 2014–2016 Kogueelarve: 64 712,22 €

Toetuse summa ja osakaal: 52 416,90 ja 81% Fond: Norra ja EMP stipendiumifond


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles