Ei ole ühtki head põhjust, miks naised ehk suur osa ühiskonnast ei ole piisavalt kaasatud riigikaitsesse, ütles kaitseminister Hannes Hanso eile kohtumisel Kaitseväes ajateenistuse läbinud naistega.
Kaitseminister: naised kaitseväes ei peaks olema erand, vaid normaalne olukord (3)
3. november 2016, 15:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtumisel ligi 40 Eesti kaitseväes teeninud endise naisajateenijaga avaldas Hanso neile tunnustust, et nad on tihtipeale ka ühiskonna seniseid hoiakuid trotsides astunud vabatahtlikult Kaitseväkke aega teenima.
«Meie üldine eesmärk on kaitseväes teenivate naiste arvu järgmistel aastatel suurendada. Me ei peaks ei kaitseväes ega ühiskonnas laiemalt vaatama inimesi kui mees- või naissõdureid, vaid kui motiveeritud, hea väljaõppe ja varustusega kaitseväelasi. Peaks olema nii, et naised kaitseväes ei oleks mitte erand, vaid täiesti normaalne olukord,» ütles Hanso. «Me ei ole suutnud leida ühtki põhjust, miks ei peaks naisi rohkem kaasama ajateenistusse. Seega on alates 2018. aastast ajateenistus naistele võimalik kõigis väeosades, kus ajateenijaid välja õpetatakse. Samuti võtame eesmärgiks tõsta aastase naisajateenijate piirarvu seniselt 30-lt 108-ni. Kindlasti ei peaks ka see jääma laeks.»
Kaitseminister Hanso kutsus kaitseväes ajateenistuse läbinud naised eile kohtumisele, et neid tänada ning ühtlasi uurida esmaallikast, kuidas saaks ajateenistust teha naiste jaoks paremaks ning atraktiivsemaks. Hanso sõnul peavad naised ajateenistuses saama uueks normaalsuseks.
Naised saavad ajateenistusse asuda vabatahtlikult alates 2013. aastast, seni on naiste osakaal ajateenijate hulgast olnud alla ühe protsendi.
Aastatel 2013-2015 on ajateenistust on kokku alustanud 62 naist, kellest 39 on ajateenistuse ka lõpuni läbinud. Praegu on ajateenistuses 22 naist.