Miks inimesed haigena tööle lähevad?

Dagmar Lamp
, Postimehe naisteportaali juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

Kindlasti oled ka sina selles süüdi – tunned küll, et haigusepisik on naha vahele pugenud, aga ometi pakid end salli sisse ning sead sammud kontorisse. Värske Harvardi ülikooli uuring näitab, et umbes 65 protsenti madalapalgalistest inimestest lähevad haigena tööle, sama teeb umbes 48 protsenti kõrgepalgalistest. Me paneme sellega ohtu nii enda kui teised, miks me siis seda ometi teeme?

Statistika on veelgi murettekitavam restorani- ja meditsiinitöötajate hulgas, kus 50 protsenti töötajatest tunnistab, et on läinud külmetuse all kannatades tööpostile. Mitte keegi meist ilmselt selle üle ei üllatu – me kõik oleme näinud tööl köhivaid kolleege ning mõnikord ka ise ehk selles rollis olnud. Samas teame me väga hästi, et haigena tööle minemine on suur rumalus: sa viid oma viirused teiste sekka ning paned sellega ohtu nende immuunsüsteemid. Muidugi on haigena töötamine ka sulle kurnav. Me teame seda kõike, kuid ikka käitume ebasobivalt – miks see nii on?

MNN kirjutab, et sellel on kaks põhjust. Esiteks kaotavad inimesed haigeks jäädes sissetulekus – ka Eestis on esimesed kolm haiguspäeva hüvitisvabad, 4.-8. päevani hüvitab haiguslehe tööandja ning alates üheksandast päevast hakkab hüvitist maksma haigekassa. Ameerikas näikse asjad hullemad olevat, selle aasta märtsikuus läbi viidud uuringu põhjal pole umbes 50 miljonil töötajatest mingisugust tervisekindlustust. Samas kirjutab New York Times, et gripi levik langeks viis protsenti, kui haiguslehe eest saadav hüvitis oleks kättesaadav kõigile.

Timesi sõnul on makstud haiguspäevadel veel üks boonus: inimesed hakkaksid oma haigust varem ravima, mis aitab pikemas perspektiivis ära hoida tõsisemaid terviseprobleeme.

Teine oluline põhjus, miks inimesed haigena tööle tõttavad, on samuti lihtne ja loogiline: töölt kõrvale jäämine tähendaks, et nende töö peab ära tegema keegi teine või siis on neil naastes veelgi suurem hulk tööd ootamas. Alguses mainitud Harvardi uuringus tunnistas 39 protsenti inimestest, et nende töö tegemiseks pole piisavalt inimesi, 32 protsenti ütles, et neil on lihtsalt liiga palju tööd ja nad ei saa endale haigeks jäämist lubada.

2014. aastal NSF Internationali läbi viidud uuring sedastas, et 25 protsenti inimestest läheb haigena tööle ülemuse käsul või vaikival eeldusel. Oma töötaja tervisest mitte hoolimine on muidugi ebaseaduslik, kuid see ei tähenda, et seda ei tehta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles